Wednesday, June 10, 2009

Pärnu reis

Meie esimene peatus oli Taebla lähistel Antsu talu hobuste juures.

Minu emme tõotas, et tema ühegi liikuva hobuse selga kunagi ei istu. Ainult selliste hobuste selga on nõus istuma, mis ei ole lihast ja luust ning ei traavi ringi. Aga näe, ikka istus. Alguses hobune seisis ja pärast hakkas liikuma kah. Polnudki nii hirmus.






Käisime Pärnus musumäel jalutamas ja leidsime sellise huvitavate õitega põõsa. Pole varem sellist näinudki. Kui keegi targem nüüd teab nime öelda, siis võib kommentaaridesse seda mulle vaikselt sosistada. Kaugelt vaadates meenutas põõsas sirelit, kuid õied ei olnud kobarates ja nagu näha on õie kuju ka erinev. Ka leht oli tunduvalt väiksem. Aga muidu põõsa kuju ja õitsemisaja poolest täpselt nagu sirel. Tahan omale kaaaaa seda põõsast.

Ja selle põõsaga (vist mingi enelas), kus minu emme ja Moonika "poseerivad", oli ka omaette lugu. Vaatasime kaugelt, et oi kui ilusate kollaste õitega põõsas, et lähme ja vaatame millega tegu. Ja ennäe, ei olegi kollased õied vaid hoopis lehed on erk-kollased. Igatahes väga ilus ere värvilaik meie vihmases ilmas:)




Koledas vihmases päevas oli päris palju ka midagi ilusat. Kasvõi needsamad killukesed Linnamehe ööbimiskohast.









Tori põrgu oli üks ütlemata kaunis paik. Esimesel pildil on vaade ülevalt alla, teisel alt üles.













Ja ma ei saanud seda pilti ka siia üles panemata jätta. Lihtsalt rõõm on teada anda, et ma pole ainuke, kes kõike ja kõiki pildistab. Praegu on all vasakus nurgas prakitikant Helena ametis teo pildistamisega:)







Käisime Audru lähistel miniloomaaias. Eesel Osvald poseeris meile mõnuga. Nii kui perenaine eesli nime mainis, tuli mulle kohe üks telesaade meelde, kus saatejuht talvisel ajal Osvaldi selga istus ja tahtis sõitu saada. Aga vot ei kuulanud see eesel hästi sõna. Täpselt ei mäleta, mis saatega tegu oli. Võin oletada, et äkki oli Reporter. Samas see saatelõik on ilusti silme ees. Igatahes on meil siin pildil tegemist telestaariga:)








Minu emme teeb suurele emisele pai. Emise nimi on Pepe, nagu emme koeralgi, ainult et suuruse vahe on tohutu.

Ja kui ma avastasin selle "lõkkeplatsi" (tegelikkuses grillvardaga roosipeenar), siis tekkis kohe tahtmine Pepe vardasse ajada. Perenaine teadis rääkida, et ma pole esimene, kes sellise mõtte peale on tulnud:)





Aidake mul meelde tuletada, mis oli selle kiriku nimi, kus me käisime. Siiani olen tudvustanud seda kirikut kõigile sedasi: "See on see kirik, kus töötab meie endine kirikuõpetaja".
Mulle meeldis väga see ümmargune aken. Kahjuks ei tulnud pilt eriti hästi, välja, sest mobiiltelefon tahtis hirmsasti kogu aeg välku teha. Välguga oleks pildile jäänud ainult esimesed pingiread ja aken poleks üldse välja tulnud. Võtsin välgu maha, et saada paremat pilti. Aken on ka fotol ilus, kuid tegelikkuses oluliselt võrratum. Ja kui sinna kõrvale veel spetsialist orelimuusikat mängib, seda kaunim kõik on.


Minu ülejäänud reisipilte saab vaadata aadressil http://picasaweb.google.com/juta230/ParnuReis#