MINU TULEPROOV

Hästi põnev on kaasa elada Tuleproovi saate selgeltnägijatele. Aga vahest kahtlen ise endas, kas äkki ka minu sees on see võime peidust välja tulemas. Natuke hirmutav on ja natuke põnev ka.

Näiteks arvasin õigesti ära esimeses saates piltide järgi kolme naise elusaatuse ja teises saates panin täppi vangi ära tundmisega tavakodanike seast. Ka ohtliku kasti aimasin peaaegu ära. Sisetunne ütles, et kui Needikunn jäi ühe kasti ette seisma, et see on õige kast. Aga millist ohtu see kast sisaldas, ära ei tundnud. Arvasin, et tegemist on rotiga mitte rästikuga. Tänasest saatest nägin kahjuks ainult lõppu ja seega ei saanud teleka ees ennast proovile panna. Ütle nüüd, kas mul lihtsalt vedas, või see sisetunne ongi selgeltnägemine. Nagu tavatsetakse öelda: "Kodus teleka ees on ikka lihtsam..."

Aga jätame nüüd selle saate kõrvale ja mõtleme mõne teise juhtumi peale. Näiteks Luidja Puhkemaja põlengule. Paar ööd enne tulekahju nägin öösel unes, kuidas süsimustad pilved liikusid Luidja poolt üle meie maja. Unest jäi meelde ka emotsioon, et maru naljakad pilved. Kaugelt tundus nagu oleks neist ohtralt vihma oodata, aga kui need maja kohale jõudsid, siis ei tulnud seal tilkagi. Võta nüüd kinni, kas sellel unenäol ja põlengul oli omavaheline seos või mitte. Või oli see puhas kokkusattumus. Igatahes ehmatas mind täitsa ära, kui tulekahjust kuulsin ja kohe tuli ka unenägu silme ette.

Teine seik juhtus täna. Kassipoeg kukkus pööningult betoonile ja kräunus haledalt. Liikuda ei saanud. Olime kindlad, et sellest loomast enam asja ei saa. Vahur võttis ta kätte, et mujale toimetada, kuid käskisin ta uuesti maha panna. Loomake proovis siis ka liikuda, kuid jalad ei tahtnud liikuda. Panin siis puhtast kaastundest talle oma käed ümber. Puutuda ma ei julgenud, sest äkki teen haiget. Lihtsalt hoidsin käsi tema juures. Kassipoeg tõusis hetke pärast püsti ja turnis üle mu käsivarre minema ilma, et oleks üldse mingist veast aru saada olnud. Vaatasin imelikult veel järele, ju siis ei saanudki viga. Aga tunnike hiljem hakkasin mõtlema, et äkki suutsin hoopis oma kätega midagi ära teha. Aga see kõik on üks suur ÄKKI, sest ma ei ole endas üldse kindel. Mitme tunni pärast vaatasin, et teised kaks kassipoega mürgeldavad, kuid see haiget saanud kassike istus apaatselt ema seljas. Mõtlesin, et äkki on tal siiski kusagilt valus ja sellepärast ei taha mängida. Panin talle täpselt sama moodi käed ümber nagu päevalgi. Ja mõne hetkepärast müttas ta teistega mängima.

Ühte asja tahaks veel ära märkida. Siis kui Tuleproovi saatesse alles osalejaid kutsuti, siis mainiti reklaamis ära lause "Kas sul on olnud olukordi, kui sa mõtled kellelegi ja järgmisel hetkel heliseb sinu telefon ning helistajaks ongi seesama inimene..." Nii ta ongi. Enne neid reklaame oli pidevalt nii, et kui Liisale mõtlesin, siis natukese aja pärast ta helistaski. Ja sedasi ikka mitmeid mitmeid kordi. Ja eranditult hakkas mu telefonil just neil hetkedel aku tühjaks saama. Muidu peab telefoni aku edukalt vähemalt 4 päeva vastu.
Oleks võinud selle reklaami peale ju saatesse minna, oleks ennast proovile pannud. Tühja see võit, vähemalt oleksin eneses selgusele jõudnud.

Mingit sellist selgelt nägemist minus küll ei ole, et mingid pildid või situatsioonid silme ette joonistuma hakkavad. Või tähendabki selgeltnägemine pigem tunnete tõlgendamist? Kui vaid teaks. Kui vaid tunneks mõnda PÄRIS selgeltnägijat, äkki ta näeks ka mind selgelt läbi ja ütleks mulle, mis asi ma siis olen.

Vahvaid pilte:)

Raplas sai väike peatus tehtud ja käisime siis ka üle pika aja Urmase kundil. Minu arust lihtsalt armasd pildid.











Reili ja Krigisev Kass magasid mitu ööd teineteise kaisus. Nunnumeeter tiksus:)








Ja Pinta leidis ka pea toetamiseks hea variandi:)













Printerikass:) Tegelt siiski kanapihv ehk piffi ehk krigisev kass:) Heal lapsel ikka mitu nime









Selverist sai laadapäevadel suuri jäätiseid soodsalt ja ega me siis söömisega ka hellitanud. Tauri oli muidugi esimene ampsaja:)