Ma tean, et minu hääl võib jääda vaid tühiseks piuksusks, mida teerull ei kuule, aga las ma teen veel enne allajäämist selle piuksu ära. Ehk hakkab kergem. Niisiis! Esiteks tahaks öelda kõigile tuuleparkide vastuvõitlejatele, et teie eesmärk on küll üllas, aga teadke, et vastu pole mitte kunagi mõtet võidelda, sest see ei anna oodatud tulemust. Ainult oma auru saate välja elada, muud midagi. Aeg on muuta suhtumist ja hakata oma energiaid suunama pooltvõitlusse. Seisame näiteks oma kauni looduse poolt, kalavarade ja linnuparvede säilimise poolt, kauni merevaate poolt, puhtama keskkonna poolt jne jne jne.
Jaaaa, te lugesite õieti, just nimelt puhtama keskkonna poolt. Nüüd tekib teil kindlasti küsimus, et kas siis tuuleparkide rajamine polegi puhtama keskkonna poolt võitlemine. Vot EI OLE! Ausõna EI OLE!
Selleks, et seda nn "puhast energiat" tootma hakata, trambitakse meie planeedi loodus päris korralikult mutta ära. See ei ole vaid meie, hiidlaste, probleem, vaid ikka palju globaalsem saastamine. Kas olete mõelnud, milline keskkonna saastamine käib tuulegeneraatori tootmisega kaasas??? Kusagil siin Maa peal songitakse maardlat kaevandades suur auk, et saada tuulepargi generaatorite jaoks tohutut metallimassi. Neid tuulikuid ei tehta põllukividest ja lauajuppidest, isegi mitte plekist. Nii et metalli läheb ikka päris PALJU vaja. Ma oma mõtisklustega nii kaugele ei hakka üldse minema, et selle metalli kaevandamiseks on vaja samuti metalli toota, et saaks ehitada seadmeid, mis seda metalli kaevandama ja töötlema hakkavad. Ei tasu mõelda, et need on juba olemas. Iga asi ju kulub ja alati on vaja uusi juurde teha. Aga see selleks...
Nüüd kujutage ette, millised naftapilved tõusevad metallisulatustehaste korstnatest ja mõelge, kas teie oleksite nõus seal lähedal elama. Keegi siin Maa peal kahjuks peab seal lähemal viibima. Need tehased ei tööta ilma inimesteta. Me võime ju mõelda, et see on vaid nende probleem, aga oh ei, planeet on meil siiski ühine ning me peame oma kodu hoidma ja kaistma nii siin kui ka sealpool maakera.
Nonii, oletame, et need metalldetailid on valmis saanud ja kõik oleks justkui edasi juba päris hästi, või mis? Nüüd siis mõtleme korraks sellele, mitu meetrit ja millise läbilõikega kaablit läheb vaja nii tuulemonstrumite sisse kui ka nende omavaheliseks ühendamiseks. Ja uue liinikoridori rajamiseks. Kui palju läheb sinna vaja metalli (alumiiniumi, vaske või mida iganes) ja kui palju läheb vaja plastmassi. Meie, kui lihtsureliku mõistus esialgu ei hoomagi seda, aga vaadake lihtlabase maa-aluse kaabli plasttoruhunnikut Kõrgessares ja korrutage see näiteks lõpmatusega. Siis saate ehk väikese ettekujutuse. Ja see on vaid materjalihunnik. Nüüd paneme sinna juurde ka kõik tootmise käigus tekkinud saasteprotsessid ja juba me tunnemegi, kuidas hing hakkab vaikselt pitsitama.
Ja see pole veel kõik. Millalgi peab need monstrumid püsti ka panema ja süsteemid kokku liitma. Ka need abivahendid, mis kasutusele võetakse, kasutavad töötamiseks naftat ja mitte vähe. See kraana või alus või helikopter, mis merel toimetab, ei ole võrdeline metsaveorekkaga, mis maanteel teile tossupahvakuid näkku viskab.
Eelnev on kõik vaid meie planeedi maavarasid arvesse võttev looduse lagastamine. Aga ärgem jätkem mainimata seda, et merepõhi saab igaveseks rikutud ja rändlinde saab tonnide viisi hukka. Sellele mõtleme me alles siis, kui sääsed ja parmud meil silmad peast välja söövad. Me võime ju praegu hädaldada, et metssigu ja hunte on liiga palju ning riik võib anda jahimeestele jahilube juurde, et nende arvukust korrigeerida. Aga sääski ja parme püssikuuliga ei vähenda. Looduses on nii, et hunt sööb metsanotsud ära ja kui neid on piisavalt väheks jäänud, sureb ise ka nälga. Kas meie, inimesed, peame siis sääsepraadi vorpima hakkama???
Ma ütleks, et kaunis merevaade on siinkohal kõige väiksem mure (ent siiski oluline).
Lõpetuseks vaatan asja natuke ka oma mätta otsast. Soovin, et mul oleks ikka kala laual ja kõrvad ei peaks kannatama tuugenimühinaid ning keha ei peaks hääbuma vibratsioonide mõjuväljas. Ja kõige suurem soov on see, et minu kodu jääks alles. Kuna ma ei tea, kuhu siin Kõpu poolsaarel plaanitakse liinikoridor rajada, siis siiralt loodan, et meie kodu ei jää sellele teepeale ette või liiga lähedale.
Pildid neile, kes arvavad, et tuuleparke on ilus vaadata.
Muide, olen Taanis käinud ja tuuleparke oma silmaga suu ammuli vahtinud. Aga omale neid ei taha!!!
Ja video on neile, kelle silm ainult suuri linde seletab. Väikeseid ei püüa lihtsalt kaamerasilm kinni :(
