Borellioos

http://www.borrelioos.com/borrelioosi-lyme-tove-sumptomid/

Mida võiks tähele panna*:
Pea, nägu, kael

• Peavalu, surve peas
• Juuste seletamatu väljalangemine
• Ühe näopoole või kogu näo halvatus (-halvatust otseselt pole, kuid vasak pool on tuimem)
• Kaela kangus, valu või ragin pea pööramisel
• Kurguvalu, suurenenud lümfisõlmed
• Suurenenud allergiline tundlikkus
• Lihastõmblused või värin näo piirkonnas või mujal
• Lõualuu valu või jäikus
• Muutunud maitse- või lõhnatundlikkus

Teised organid

• Seedehäired, iiveldus, oksendamine
• Põie- või neeruprobleemid, voodimärgamine
• Seletamatu kaalukaotus või -tõus
• Isutus
• Kilpnäärme ala- või ületalitlus
• Maksapõletik

Hingamisteed, vereringe

• Hapnikunälg, hingamisraskus
• Öine higistamine või seletamatud külmavärinad
• Südame kloppimine, südamerütmi muutus
• Vähenenud koormustaluvus
• Valu rinnus või roiete piirkonnas

Silmad ja nägemine

• Punetavad või sügelevad silmad, konjunktiviit
• Nägemishäired, ähmane või “kahekordne” nägemine,
• “Uitav” või “laisk” silm (kui teaks mida see tähendab, jooniks võibolla alla)
• Suurenenud valgustundlikkus
• Silmavalu või turse silmade piirkonnas
• “Hõljuvad laigud” vaateväljas

Kõrvad / kuulmine

• Kuulmislangus või suurenenud helitundlikkus
• Helin või sumin kõrvus
• Kõrvavalu

Lihased ja luud

• Liigeste turse, punetus või jäikus
• “Rändav” liigesevalu
• Lihasvalu või -krambid
• Koordinatsioonihäired
• Alanenud refleksid
• Vähenenud lihastoonus, lihaste nõrkus

Neuroloogilised nähud

• Keha/jäseme tuimus, lihastõmblused, “nõelatorked”, “sipelgate jooksmine”
• Kuum / torkiv tunne
• Kuuma- või raskustunne jalgades
• Jäsemete nõrkus või halvatus
• Värinad, seletamatu lihasvärelus
• Ebakindel tasakaal, käimisraskus
• Reisimisel varasemast kergemini tekkiv iiveldus/merehaigus (pole väga reisinud)
• Pearinglus, minestus
• Õpiedukuse või töötulemuste langus
• Raskused mitmeosaliste ülesannete lahendamisel
• Organiseerimis- ja planeerimisraskused
• Kuuldud info teadvustamise raskus
• Õige sõna leidmise või nime meenutamise raskus
• Aeglustunud mõtlemine
• Krambid

Nahalööve

• Erethyma migrans – “puugiring” – punetav laik või 2-värviline (heledama keskosa, tumedamate äärtega) sõõr, mis võib laieneda (sageli haiguse alguses) Vt pilt 1 ; 1A
• Multiple erythema migrans – mitmeosaline lööve, võib anda märku haiguse levimisest organismis.
• Borrelial lymphocytoma – punetav või lillakas-sinakas moodustis (nt kõrvalestal, rinnanibu lähedal) Vt pilt 2 ja 2 A
• Nõgestõbe või allergilist löövet meenutavad laigud, täpid (harvem, ebatüüpiline)
• Acrodermatitis chronica atrophicans – lillakas/sinakas laik nahal haiguse hilisemas faasis. Vt pilt 3 ja 3 A
• nahanähud võivad puududa või olla vähemärgatavad
• Veel borrelioosi nahanähtude pilte: Derm101.com ja Maryland Lyme

Üldine enesetunne

• Lastel vähenenud mängulust
• Väsimus, kurnatus
• Püsiv seletamatu palavik
• Gripitaolised sümptomid (sageli haiguse alguses)
• Haigusnähud ägenevad ja taanduvad tõusude ja mõõnadena (kergemad ja raskemad perioodid pikaajalisel põdemisel)

Psühhiaatrilised nähud

• Meeleolumuutused, ärrituvus
• Depressioon, ärevus, rahutus
• Isiksuse muutused
• Agressiivsus, impulsiivsus
• Emotsionaalne “ülereageerimine”, nutlikkus
• Unehäired (suurenenud või vähenenud uni, uinumisraskused või katkendlik uni)
• Umbusklikkus, paranoia, hulluksminemise tunne, hallutsinatsioonid, enesetapumõtted

Kognitiivsed probleemid

• Unustamine, mälu probleemid
• Vaimse töö madal tulemuslikkus, ebaefektiivsus, raskused koolis või tööl
• Tähelepanuprobleemid, keskendumisraskus
• “Peataolek”, segasus
• Lugemisraskused, õigekirjaprobleemid
• Äraeksimistunne

Naistel

• Varasemaga võrreldes tõsisem PMS
• Päevadega kaasnev põhjendamatu valu, ebaregulaarne tsükkel
• Rindade valulikkus
• Reproduktiivprobleemid, libiido langus

Meestel

• Valud vaagnaluu või genitaalide piirkonnas
• Libiido langus

vitamiinid

http://www.tundruudus.ee/index.php?id=11&action=show_new&new_id=328

http://www.treenitargalt.ee/tag/vitamiinipuudus/

http://www.24tundi.ee/226305/vitamiinid-kas-ja-mida-votta/

http://www.tervitus.ee/index.php?page=vitamiinid

http://www.kliinikum.ee/ho/info-patsiendile/54-aneemiad

cushingi sündroom

Panen lingi, et saada vähimatki aimu selle sündroomi tõsiduse kohta.
http://www.cushings-help.com/family-letter.htm


Ja veel üks link
http://cushingsmoxie.blogspot.com/

kaalumivaegus

Tuleb välja, et minu väsimuse, lihasnõrkuse, kõrge vererõhu, südame rütmihäirete, meeleolude kõikumiste ja paljude teiste "pisihädade" põhjustajaks polegi kilpnäärme alatalitlus. Esmaspäeval sain teada, et minu kilpnääre on ideaalses korras. Arstikabinetist väljudes ei tundnud ma absoluutselt mingit krgendust, sest hädad ei kadunud ju mitte kuhugi  ja mis veel hullem: ma ei teadnud ka hädade põhjust.
Järgmine samm oli perearstile mure kurtmine. Tema laiutas ka vaid käsi ja lubas mind Tallinnasse uuringutele saata. Põhiprobleemiks oli siiski ju süda. Ent enne tööpäeva lõppu helistas mulle perearst ja teatas, et kunagi ammu võetud (peaaegu 1,5 kuud tagasi) vereproov näitas, et mul on kaaliumi näit madal. Soovitas apteeki minna ja Panasili osta. Nii ma siis tegingi ja juba samal õhtul panin kaks kapslit hinge alla.
Oh seda järgmise päeva imet. Tundsin, et eluvaim on sisse tagasi tulnud. Järgmisel päeval otsustasin kaaliumi kohta guugeldama hakata ja nii ma siis leidsingi, et kõik minu hädad olidki selle puudusest. Nüüdseks olen juba viis päeva Panasili kaplseid võtnud ja süda jätab oluliselt vähem lööke vahele, energiat on rohkem, kohvi joon vähem, väsimust on vähem, meeleolu on hea. Super!

Natuke masendav on siiski mõelda, kui "targad" ja " asjalikud" on meie arstid.
     Esiteks: miks ei öelnud mu perearst juba poolteist kuud tagasi, et kaalumi on vähe?
     Teiseks: miks ei tea endokrinoloog, et kilpnäärme alatalitluse sümptomid võivad sarnaneda kaalumipuudusele? Ometi küsisin visiidi ajal kaks korda, et kas on olemas veel mingeid haigusi, mis sarnanevad kilpnäärme alatalitlusele. Tema mõõtis selle peale vere suhkrut, mis oli normi ülemisel piiril ja jahus mulle seda, et pean hakkama kaalu langetama. Muide, googeldades sain teada, et kaalumi puudus viib ka veresuhkru üles.

Loogiline, et mu kaal on suur ja vajaks hädasti vähendamist, aga seni olen justkui vastuvoolu rühkinud. Rasvakiht on nagu tüütu kärbes, kellest pole kunagi võimalik lahti saada. Aga nüüd paistab tunneli lõpus väike valguskiir. Viie päevaga on kilo läinud ilma, et ma oleks pidanud tegema peadpööritavaid pingutusi. Usun, et saan lõpuks endise mina tagasi, kelle ma juba üle 7 aasta tagasi kaotasin.

Panen siia lõppu ka ühe lingi vitamiinipuuduse kohta http://tiiasep.blogspot.com/2009/09/vitamiinide-puudus.html
ja ühe sündroomi kohta (mis põhjustab kaalumivaegust), mis oleks justkui minu enda kirjutatud http://www.inimene.ee/?disease=c&sisu=disease&did=744

KUJUTAGE ETTE

Kujutage ette, et olete peol kaine autojuht ning saate koju alles hommikul kell kuus. Kaheksa paiku hakkavad ülejäänud pereliikmed juba mööda maja ja tube ringi kolistama ja hiljemalt kümneks on sind totaalselt üles äratatud.
Ja nüüd kujuta ette, et selline trall kestab 20 päeva järjest!

väsinud, tüdinud, masenduses

Ma tean, et kui ma näiteks aasta pärast seda postitust loen, võtab see mul kerge muige suule, sest niisugune "mõtetu" hädaldamine pole mingi asigi. Aga ma hädaldan siiski...


....sest hetkel, mil probleem on kestev, tunnen end oma mures ja väsimuses täiesti mahajäetuna.

Kannatan juba pikemat aega unepuuduse käes. Kuigi ametlikult sai asi alguse 21. detsembril (täna juba 8.jaanuar), siis kergemat sorti unepuudus on saatnud mind juba detsembri algusest saati. Sai ju 2.-3. detsembril Pärnus käidud ja ega hotellivoodi väikese lapsega kahasse just kõige mugavam magamisase ole. Pluss veel see, et olin oma emaga ühes toas ja sellel on kombeks poole öö pealt üles ärgata ja toimetama hakata. Nii ka tooord...
Ülejäänud detsembri päevadel on olnud kah alati tegutsemist ja toimetamist rohkem kui küll. Hommikul vara vaja Tauri lasteaeda viia, pärast ära ka tuua, seoses sellega iga päev ca 120km maha sõita... Pisikesel Eerol oli lisaks veel hammaste tuleku aeg, seega vajas ta öösiti iga natukese aja tagant emme tissi... Siis veel igasugused jõuluüritused, näidendiproovid, laadad, ujumised jne jne, mille tõttu olin kogu aeg nagu orav rattas. Kodused tegemised olid jäänud tagaplaanile, isegi ehteid polnud aega teha, kuigi tavaliselt selleks tegevuseks võtan (ja leian) aega alati.

Aga nüüd siis alguse juurde...
Nimelt minu esimene poolenisti unetu öö hakkas 21.detsembril, mil mina ja Eero põdesime läbi kõhugripi. Oksendasime ja puristasime mõlemad päris tublisti, õnneks oli pärast protseduuri mõneks hetkeks täitsa hea olla. Eero jäi tuttu alles öösel 2 paiku ja ega Taurigi oluliselt varem magama jäänud. Minul ei lasknud aga valutav kõht ja muretsev emasüda korralikult magada. Hommikuks sain siiski valuvaigistite abiga sõba silmale, ent väga kaua endale ka magamist lubada saanud, sest päeval oli plaanis eakate jõulupeol näidendit esitada ja minul ei lubatud ka puududa. Hea meelega oleks koju jäänud, sest pärast sellist haiguserallit oli väga nõrk olla. Õnneks Tauri ja Vahur seda läbi põdema ei pidanud.....

Aga siit edasi algas Tauril see aeg pihta, mis minu katsumused on proovile pannud. Ta lihtsalt ei jää õhtul magama ja voodisse teda ka lasta ei saa, sest siis ei lase ta oma jutu, seina kopsimise ja jalgade vehkimisega kellegi magada. Nii ma siis tulin temaga elutuppa, et Eero ja issi ei peaks selle pärast kannatama. Alles kell kolm öösel tuli Tauril uni peale ja ka mina sain voodisse tagasi pugeda. Aga oleks siis, et hommikul saaks sellevõrra kauem magada... Oh ei! Mul on ju väiksem pojake ka, kes ärkab varem üles. Tauri õnneks end sellest segada ei lasknud, aga ega mina sellegipoolest ju magada saa...
Järgmisel ööl oli Tauri juba neljani üleval, ülejärgmisel jälle kolmeni. Aga siis hakkas asi järjest hullemaks minema, ärkveloleku aeg lükkus edasi kuueni, seitsmeni, kaheksani. Ainult uusaastaöösel oli vaid kella kaheni üleval. Praeguseks aga on asi nii kaugel, et uni ei tule tal enne kella kümmet-ühtteist hommikul. Tänu sellele pole ma lisaks lühikestele unejuppidele vahepal terve ööpäeva üldse magada saanud.

Eile ja üleeileöösel lootsin natuke rohkem issi abile. Aga ainuke abi, mida ta suutis mulle pakkuda, oli see, et ta ei norsanud mulle kõrva, kuna magas elutoas põrandal. Aga kui Tauri küsis saia, krabipulka, tomatit, juua jne jne, siis issi kõrvad olid lukus, just nagu oleks unemati talle hoopis kõrva liiva puistanud, mitte silma. Nii saingi terve öö magamistoas vaid und oodata, sest sellel ei lastud tulla, kuna oli ju vaja pojale pakkuda kõiki neid asju, mida ta valjul häälel nõudma hakkas. Ja kui Tauril midagi otseselt vaja polnud, siis arvas Eero, et just nüüd oleks vahva tissi nõudma hakata. Tagatipuks suutis Tauri hommikupoolikul poti asemel oma Munamäesuuruse sitahunniku hoopis vaibale potsatada, mille pidin loomulikult mina jälle Vahuri asemel avastama. Oh seda rookimist. Ja muidugi jälle üks põhjus, miks unel tulla ei lastud.
Täna öösel ei suutnud ma enne kella viit üldse uinuda. Väsimus on kohutav, aga uni ei tule. Ma ei julge enam magama jääda, sest mul on hirm, et nagunii pean ühe või teise lapse pärast kohe-kohe ärkama. Lihtsam on olla järjest üleval, kui oma keha nende väikeste tukatusenatukestega mõnitada. Kui olen saanud korra silmad pahempidi ajada ja pean need mingil põhjusel uuesti otseks saama, siis hakkab pea kumisema ja süda tahab rinnust välja hüpata, tuksub ka vähemalt 100 lööki minutis. Nii et selle olukorra vältimiseks on targem mitte anda silmadele seda võimalust, et nad pahempidi pöörduma peaks.
Ah, et kuidas mu enesetunne praegu on.....
Tasakaaluhäired, pea on paks ja pinges ning käib pidevalt ringi, kätes on nõrkus ja nutt on pidevalt kurgus, sest abi pole kusagilt loota...