Alguses halasin siin niisama oma elu üle, kuid õige pea jõudsin juba suuremate probleemideni, mis olid vaid kaudselt minuga seotud ja nüüd kopeerin siia igasuguseid postitusi, mis mulle vähegi huvi pakuvad. Lisan alati juurde ka lingi originaali juurde. Kuna vahest on juhtunud, et originaal võib kaotsi minna, siis on hea, kui kogu teksti oma postitustesse ära kopeerin. Teen seda kõike enda jaoks, aga seda suurem on rõõm, kui keegi teine ka sellest kasu saab:)
Ühel hetkel tundis Indrek (täisnimi toimetusele
teada) päise päeva ajal, et nägu kaotab tundlikkuse. Edasi kael, õlad,
käed, jalad. «Lõpuks nägin maailma, aga ei saanud midagi teha.» Arstid
pidasid seda esmalt insuldiks. Ent seitse aastat kannatusi talunud meest
vaevas hoopis salakavalam tõbi. Indrek pole oma kannatustes üksi –
ebaõnne korral võib selle haiguse põdejaid oodata kadalipp, mille
tagajärjel on osa neist suisa kaotanud usu arstiabisse ja ravivad end
ise. Kes Bulgaaria, kes Tai antibiootikumidega.
Kui
borrelioosile kiirelt jälile saada, vabanetakse sellest
märkimisväärsete hädadeta. Kui aga ravi hilineb, võivad tagajärjed olla
vägagi koledad. Järgnev lugu kirjeldab, millised vaevused
borrelioosihaigeid tabavad ning kuidas haiguse keerukus kaasa olukorra,
kus arsti juurest saadakse tihtipeale ravi asemel soovitus võtta
valuvaigistit või pöörduda psühhiaatri poole.
Ühtlasi
tuleb kohe rõhutada, et lugu on keeruline: kuigi inimeste vaevusi nad
ei eita, ei saa suur osa järgnevalt kirjeldatud sümptomitest arstide
sõnul olla põhjustatud borrelioosist.
Osa 1. Hädaorg
Spordimehest sai juurvili
Borrelioos
ehk Lyme’i tõbi on haigus, mida levitavad Borreelia perekonna baktereid
kandvad puugid. Indrek polnud kunagi oma kehal puuki märganud, kuigi
tegutseb metsanduse valdkonnas. Umbes kaheksa aastat tagasi hakkas ta
aga tundma, et midagi on valesti. «Esimesena hakkas kaal langema. Sööd,
aga kuivad kokku. Väike palavik tekib: 37,3. Palavik kestab võib-olla
kuu või kaks. Mul tekkis ka öine higistamine. Samuti üldine nõrkus,»
kirjeldas ta.
Indreku
aastatepikkuse kannatustejada lõpus leiti tema põlvest
borrelioosibakteri DNA. Pärast antibiootikumikuuri taandusid sümptomid
kiirelt.
FOTO: Erakogu
Sümptomid
kestsid korraga umbes kuu. «Lähed arsti juurde, arst ütleb, et ära
muretse, võta valuvaigistit ja puhka, asi läheb ise üle. Siis oled paar
kuud terve, unustad ära. Siis tuleb sama asi uuesti. Käisin neli-viis
korda visiidil. Lõpuks ei viitsinud arsti juurde minna, sest teadsin, et
niikuinii midagi ei tehta. Umbes kaks aastat elasin nende väikeste
sümptomitega.»
Ühel
hetkel hakkasid sportlikul mehel tunda andma liigesed. Esmalt puus,
siis põlv. Valutama hakkas ka alaselg. «Tundsin, et ma lihtsalt muutun
juurviljaks. Ei suutnud enam midagi teha, ei saanud kummardada.»
Siis
läks haigus ajju. Ravi viibimisel ongi oht, et bakterid liiguvad
liigestesse, südamesse ja ka närvisüsteemi. «Pähe tekkis tunne, nagu
elektrivool oleks sees. Tahaks nagu juhtmed välja tõmmata, aga ei saa.
See ajas hulluks. Suutsin olla vaid pikali, päevad otsa. See ei olnud
valu, aga nagu ebameeldiv elektrivool. Keskendumisvõime kadus, iga pisim
toimetus oli väga keeruline. Ka lihtne mõttetegevus nagu pangaülekande
tegemine käis üle jõu.»
Indrek
käis seepeale läbi parimad arstid: reumatoloogid, neuroloogid,
infektsionistid. Kokku umbes 40 tohtrit, kellest pooled Soomes, pooled
Eestis. «Valisin head arstid, paraku polnud kasu. Kõige paremini tegid
tööd noored ülikooli lõpetanud. Nad olid püüdlikud, uurisid.»
Varsti
pärast liigesehädasid lisandusid halvatusepisoodid. Need tulid
järk-järgult ja algasid näost, suu ümbrusest. Selleks ajaks oli
esimesest palavikust möödunud umbes neli aastat.
Diagnoosini
kulus veel kolm aastat. «Oli episoode, kus öösel magad ja pool keha
halvatus ära. Seda oli paar korda. Tihti oli näohalvatusi, nägu ei
liikunud, 30–40 korda. Ühe korra oli üle keha halvatus. Näost hakkas
pihta. Ühel hetkel tundsin päise päeva ajal, et nägu kaotab tundlikkuse.
Edasi kael, õlad, käed, jalad. Lõpuks nägin maailma, aga ei saanud
midagi teha. Kiirabiga viidi haiglasse, kolm päeva uuriti. Alguses
kahtlustati, et insult. Selgitati välja, et ei ole, aga samas ei teatud,
mis on.»
Häiriv suhtumine
Annika
P. (täisnimi toimetusele teada) mured said alguse 2018. aasta suvel
pearingluse, iivelduse, tasakaalu- ja unehäirete ning alaseljavaluga.
Ükski analüüs põhjust ei näidanud, puuki polnud ta vahetult enne kehal
näinud. Kümnepäevase antibiootikumravi (AB) kuuri abil sümptomid
taandusid, ent ei kadunud täielikult. Paar kuud hiljem naasid need palju
võimsamana. Infektsionist ütles, et ravi on saadud ning Annika on
terve. EMOs vastu võtnud perearst seevastu ütles, et kohe tuleks võtta
antibiootikume, ent ta ei saa nakkushaiguste arstidest mööda minna.
«Sain
infektsionistilt valuvaigistite retsepti. Ta ütles, et annab mu üle
valuraviarstidele ja pean elu lõpuni valuvaigisteid ja antidepressante
võtma. Palusin teda, et prooviks ikka kõigepealt põhjust, mitte
tagajärge ravida. Kuid ta ütles selle peale, et kui mina tema kirjutatud
antibiootikumide tagajärjel suren, on ju tema süüdi.»
Mis on puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi?
Borrelioos
sai oma nime Lyme’i tõbi pärast seda, kui USAs Connecticuti osariigi
väikelinnas nimega Lyme tekkis 1975. aastal artriidi ehk liigesepõletiku
juhtumite puhang. Alguses nimetati juhtumeid Lyme’i artriidiks, aga kui
ilmnes, et haigusega kaasnevad ka neuroloogilised probleemid ja
raskekujuline väsimus, muudeti nimi Lyme’i tõveks. Haiguse põhjustaja
avastas 1982. aastal doktor Willy Burgdorfer. Selleks oli bakter, mis
nüüd kannab avastaja järgi nime Borrelia burgdorferi.
Haiguse
vastu pole hetkel saada vaktsiini ja selle põdemine ei tekita tulevikuks
immuunsust. Puukborrelioosi tekitajateks on Euroopas peamiselt Borrelia
burgdorferi sensu lato gruppi kuuluvad spiroheedid B. burgdorferi sensu
stricto, B. garinii ja B. Afzelii. Spiroheedid kuuluvad
bakterihõimkonda, mis näevad välja umbes nagu korgitõmbaja ehk on
spiraalikujulised. Puukborrelioosi nakkusallikateks ja pärisperemeesteks
on närilised, veised, kitsed, hobused, põdrad, hirved ja muud loomad,
kelle verest puugid toituvad. Haigust kannavad inimestele edasi puugid.
Mõnel pool levinud, näiteks ka Soome meediast läbi käinud väited, nagu
haigust levitaks ka sääsed ja parmud, pole TÜ kliinikumi
infektsioonikontrolliteenistuse sõnul tõesed. Sama ütleb oma kodulehel
ka Ameerika Lyme’i tõve fond.
Haigusel on palju sümptomeid.
Näiteks esimese kuu jooksul pärast nakatumist võib tekkida palavik,
peavalu, väsimus, lihas- ja liigesevalu. Suurel osal juhtudest tekib
hammustusekoha ümber migreeruv erüteem ehk iseloomulik punane laik.
Ravimata jäänud borrelioos võib põhjustada närvisüsteemi-, südame- või
liigeskahjustusi. Hilisemate sümptomite hulka kuuluvad näiteks tõsised
peavalud ja kange kael, lööbed mujal kehal, liigesepõletik, eriti
põlvedes ja teistes suurtes liigestes. Samuti valud kõõlustes ja
lihastes. Südame kloppimine ja rütmihäired viitavad Lyme’i kardiidile
ehk tekkinud südamepõletikule. Tekkida võib ka peaaju- ja selgroopõletik
ning kihelus jäsemetes.
Novembris-detsembris
läks olukord nii hulluks, et naine ei suutnud enam tööl käia. «Enamiku
ajast lebasin lihtsalt voodis või põrandal. Valud olid meeletud. Ärkasin
selle peale, et ei saanud hingata, liigutada, rääkida – nagu täielik
halvatus. Olin kindel, et see on suremine. Mingitmoodi sain küüne suruda
mehe kätte, kes selle peale ärkas ja mind raputas. 2019. aasta
jaanuaris olin Põhja-Eesti regionaalhaiglas sees. Öeldi, et pöördugu
psühhiaatri poole.»
Jaanuaris
õnnestus siiski reumatoloogilt anuda kuupikkune AB-kuur ning naine
tunnistab, et pettusega õnnestus saada ravimeid kahe kuu jagu. Kuuri
abil sümptomid kadusid. Kuid mõne aja pärast naasid need taas. Nüüd
tellib Annika kuus 400 euro eest looduslikke antibiootikume. Oma ravile
on ta seni kulutanud üle 4000 euro. Ta käis psühholoogi juures, kes
ütles, et ta psüühikaga on kõik korras.
Tallinlanna
Maarit Randrüüt ei läinud neli aastat tagasi kohe pärast
puugihammustust arsti juurde, kuna vahetult pärast hammustust nähte ei
tekkinud. Haigus lõi välja alles kaks aastat hiljem, kui liigesed jäid
nii haigeks, et liikuda oli pea võimatu. Ta sai esmalt neli nädalat
antibiootikumravi ja on jätkanud enda turgutamist loodusravimite abil.
Nüüdseks on ravi kestnud kaks aastat ja kaks kolmandikku tervisest
tagasi. «See jääbki, see on elustiilihaigus. Need on sümptomid, millega
inimene harjub ja millega saab elada. Mul on see liigestes. Nii kui ma
ei venita, on tunda, et liigesed jäävad kangeks, valutavad. Kui kommi
söön või muidu patustan, annab kohe tunda.»
Haiguse
keeruline iseloom on paljudele kaasa toonud tõrksat suhtumist arsti
juures. «Üks arst alguses ütles, et kuule, äkki lähed psühhiaatri
juurde: äkki kujutad ette. Läksingi. Psühhiaater ütles, et tema arust
olen psüühiliselt täiesti terve – mingu arsti juurde tagasi,» ütles
Indrek.
Teda
on nimetatud ka hüpohondrikuks: inimeseks, kes endale haigusi ette
kujutab. «Olen saanud Eesti ühelt tunnustatud arstilt hinnangu, et olen
hüpohondriline. Pärast seda ma enam Eestis arsti juures käia ei saanud.
Kui see on digiloos sees, siis on kõik.»
«Mul
on igasuguseid diagnoose. Kõige karmim nendest reumatoidartriit,» ütles
Kersti (nimi muudetud). ««Kas te ise ikka aru saate, kus teil valus
on?» kergitas perearst sarkastiliselt kulmu, kui näitasin, et nüüd on
turses ja valus teine jalg. Püüdsin reumatoloogile seletada, et vajaksin
ortopeedi ja arvan, et mu põlv on lisaks põletikule ka katki. «Tundmatu
Artriit tuleb» – nii kutsuti mind seljataga,» kirjeldas Kersti oma
kogemusi ja tsiteeris veel tohtrite ütlemisi: «Äkki vajate psühholoogi,
me ei tea, mis teil viga on.»
Kui ka sõbrad ei mõista
Enamiku
ajast Soomes elav Triinu Raudsepp tundis ühel hetkel väsimust, pea- ja
alaseljavalu. Seejärel tõusis palavik ja üle keha tekkisid tugevad
valud.
Ta
läks Eestis perearsti juurde, kelle võetud vereproov näitas kerget
põletikunäitaja tõusu. «Ei vaja antibiootikumravi, vastas mulle
perearst. Soovitas koju minna, vett juua ja puhata. Palusin siis õde,
kas nad teeksid mulle borrelioosi analüüsi, et lihtsalt kontrollida
seda, kuna mul on kunagi enne olnud samuti borrelioos positiivne.»
Antikehade test näitaski borrelioosi ja naine sai antibiootikumid.
Pole vaid Eesti mure
Borrelioosiga
seotud mured pole Eestile spetsiifilised. USAs on meedikute vastasseis
selle üle, kas haigusel on olemas krooniline vorm, saanud nime suur
Lyme’i debatt või ka Lyme’i sõda. Patsientide kirjeldused oma kadalipust
haigusega võitlemisel on küllalt sarnased. Neid vahendavad näiteks nii
BBC dokumentaalsarja «Disclosure» episood «Under the Skin» kui ka USA
dokumentaalfilm «Under Our Skin» ja selle järg.
Prantsuse
arstiteadlased märgivad oma artiklis, et paljud patsiendid ja nende
ühendused ning mõned arstid jagavad arvamust, et Euroopa riikides
tehtavad proovid pole usaldusväärsed ja proove teha tasuks pigem
eelkõige Saksamaal. See fenomen toob kaasa arstide usaldamise languse.⁴
Euroopa
Parlamendi resolutsioonis 2018. aastast⁵ on öeldud, et Euroopas puudub
üksmeel Lyme’i tõve ravi ja diagnoosimise asjus ning liikmesriikide
tavad on erinevad. Samuti lisatakse, et paljusid patsiente ei
diagnoosita õigel ajal ja neile pole kättesaadav sobiv ravi. Dokumendis
märgitakse, et kuigi Lyme’i tõbi on meditsiinis hästi tuntud, on see
endiselt aladiagnoositud, eriti kuna haiguse sümptomeid on raske märgata
ja puudu on sobivatest diagnostilistest testidest. Samuti lisati, et
Lyme’i tõve puhul järgitakse meditsiinisektoris sageli aegunud
soovitusi. Seetõttu nõudis parlament Euroopa Komisjonilt lisarahasummade
eraldamist Lyme’i tõve diagnoosimis- ja ravimeetodite arendamiseks.
Eelnevale
üleskutsele vastas omakorda Euroopa mikrobiolooge ja nakkushaiguste
arste ühendav organisatsioon ESCMID, et see põhineb liialdatud
kuulujuttudel. Nad kutsusid üles võitlema mittevalideeritud testide,
eksitavate diagnooside ja sobimatu ravi vastu.⁶
Mõistmist
võib olla raske leida isegi sõprade seast. «Põdemise ajal oli üks
probleem, et ei olnud kellegi juurde minna. Paarile-kolmele paremale
sõbrale rääkisin asjast, aga nägin, et nad ei saa tegelikult aru, nad ei
mõista mind. Ühel hetkel nad hakkasid vaatama, et ajan mingit jama,»
rääkis Indrek.
Lõpuks
tekkis Indrekul lisaks muudele vaevustele põlve vedelik. Ta käis Soomes
arstide juures üheksa kuu jooksul pidevalt seda välja võtmas. Lõpuks ei
pidanud põlv siiski vastu, tekkis Bakeri tsüst. Sealt valgus vedelik
naha alt jalalabale ning see paisus suureks.
Lõpuks
ütles Indrek Soomes reumatoloogi juures, et enne kabinetist ei lahku,
kui midagi selgub. «Siis tajusin, et arst hakkas päriselt sellele
probleemile mõtlema. Vaatas analüüse, mitukümmend A4-lehekülge. Siis
ütles, et «kuule, sümptomid viitavad väga borrelioosile».
Kuna
varasemate vereanalüüside tulemused olid negatiivsed, otsustas ta teha
lisaks PCR-testi (see tuvastab bakteri DNA – toim). Tehti PCR-test
põlvevedelikust ja plaks – diagnoos oli olemas!» Indrek sai 30 päeva
antibiootikumravi ja enamik sümptomeid kadus kiirelt.
Antibiootikumid käsimüügis
Oma
kogemuste tõttu on inimesed hakanud end ise oma parema äranägemise
järgi ravima. Indrek ostab oma antibiootikumid Taist, kus need on
käsimüügis. Samas rõhutab ta, et ei võta neid kergel käel, vaid selleni
on viinud viimane häda. Kuigi esimene ravikuur tegi olemise tunduvalt
paremaks, tulid sümptomid poole aasta pärast nõrgemana tagasi.
Teise
kuuri tegi Indrek ise ja sümptomid kadusid taas. «Olen proovinud
mitmesugust ravi, ka loodusravi. Antibiootikumid on ainuke asi, mis
aitasid. Arstidest olen loobunud, see on kasutu. Mul on antibiootikume
oma tarbeks varutud. Poolteist kuud tagasi tegin uue kuuri ise ja
sümptomid taandusid taas üsna kiiresti.»
Ka
Kersti hankis ravimid Aasiast. «Õpin nüüd uuesti käima, pikka aega
kestnud tasakaaluhäired on tekitanud mingi imeliku uue lihasmälu, kus
hoian pinges kogu keha ja jalad liiguvad valesti. Käima õppida on
lihtne. Olen seda mitu korda teinud. Ma ei tea, miks borrelioosi ei
ravita.»
Tartlanna
Marge (nimi muudetud), kelle antikehade test oli piiripealne, hankis
antibiootikume Bulgaariast ja Venemaalt, viimane on Aasia kõrval üks
populaarseimaid kohti, kust antibiootikume hangitakse. «Perearst keeldus
välja kirjutamast, aga enesetunne oli nii halb, et sain aru, et on
vaja: olid lihaste ja liigeste valud, peavalu, nõrkus, mäluhäired,
raskused lausete moodustamisega.»
Indreku
juhtum paistab silma ka sellega, et temalt võeti kolm korda antikehade
olemasolu näitavat vereproovi. Need olid kõik negatiivsed. «Selle põhjal
arstid välistasid borrelioosi. Seda nimetatakse seronegatiivseks
borrelioosiks, kui ei ole antikehi. Kui sümptomid viitavad borrelioosile
ja vereproov on negatiivne, ei saa haigust välistada. Pead lisaproove
tegema. Nagu PCR-test. Üks põhjus, miks haigus on krooniliseks läinud,
ka minu puhul, on see, et arstid on võtnud seda proovi kui
sajaprotsendilist tõde.» Sealjuures ütles Indrek, et pärast ravi olid
positiivsed ka antikehade proovid.
Osa patsiente muretsema panev silt ühel Eesti perearstipraksise uksel ütleb, et borrelioosi ei pea kartma.
FOTO: Erakogu
Kuigi
ametlik meditsiin neid heaks ei kiida, on välismaal, näiteks Saksamaal
ja Poolas, olema spetsiaalsed borrelioosikliinikud, kus kombineeritakse
ravis mitmesuguseid antibiootikume. Seal käivad ka eestlased. Näiteks
Saksamaal Augsburgis asuv BCA-Clinic märgib, et pakub antibiootikumravi,
looduslikku ravi ja ka nende kahe kombinatsiooni.
Osa 2. Arstid arvavad teisiti
Valus teema
Suur
osa eelnevatest kirjeldustest on sellised, mida meedikute ametliku
seisukoha järgi borrelioos põhjustada ei saa. Lääne-Tallinna keskhaigla
infektsioonhaiguste arsti Kerstin Kase sõnul on tegemist arstidele
valusa teemaga. «Sageli on patsiendid nii veendunud, et neil on
borrelioos, et ükski analüüs ega selgitus neid ümber ei veena.»
Ühe
aspektina usuvad paljud haiged oma kogemustele tuginedes, et osa
haigusetekitajaid jääb kehasse alles ka pärast antibiootikumikuuri ja
hakkavad seal immuunsüsteemi nõrgenemise korral taas paljunema. Osa
uuringuid¹,²,³, mis Kase sõnul samas saanud teistelt teadlastelt
negatiivset tagasisidet, on biokile moodustumist ka kinnitanud.
Meditsiinis
levinud seisukoht lükkab kroonilise borrelioosi olemasolu aga ümber:
«Kroonilist puukborrelioosi, mida saaks antibiootikumidega ravida, ei
ole olemas,» vastati Tartu Ülikooli kliinikumi
infektsioonikontrolliteenistusest.
Kui
sümptomid püsivad või korduvad taas kaks kuni kuus kuud pärast ravi,
nimetatakse seda Lyme’i tõve järgseks sündroomiks. On pakutud, et
sümptomite kestmist põhjustab organismi immuunsüsteemi kestev aktiivsus
ka pärast haigustekitajate kadumist. Eestis täidab borrelioosi
ravijuhendi rolli ajakirjas Eesti Arst 2012. aastal ilmunud Tiina Prüki,
Matti Maimetsa ja Irja Lutsari artikkel «Lyme’i tõve nüüdisaegne
diagnostika ja ravi». Seal viitavad autorid uuringutele toetudes, et
mitme topeltpimekatse ja platseeboga kontrollitud uuringu alusel ei ole
neil juhtudel siiani näidatud borreeliainfektsiooni kestmist.
Vaja leida tõeline põhjus
Antibiootikumikuuri
jätkamine pärast esialgset kuni kuu aega kestvat ravi Tartu ülikooli
kliinikumi esindajate sõnul efekti ei too. Ka eelmainitud Eesti Arsti
artikkel ütleb, et pikaajalise antibakteriaalse ravi soodsat mõju
haiguse lõppemisele ei ole tõestatud. «Antibiootikumravi pikkus on 7–28
päeva,» öeldi infektsioonikontrolliteenistusest. Kerstin Kase täiendas,
et pikkus peaks olema 14–28 päeva.
Kase
sõnul ei saa haigus pärast antibiootikumikuuri tagasi tulla ning ravi
toimib 100 protsenti. Kui mitte, on tegu mõne muu haigusega.
Ta
ei eita, et inimestel on vaevused, aga nende põhjus peab tema sõnul sel
juhul peituma mujal. Samuti rõhutas Kase, et borrelioosi kinni jäädes
võib mõni muu tõsine haigus märkamata jääda.
«Kui
borrelioosi ravi ei aita või kaebused korduvad, tuleb otsida kaebustele
õige põhjus ja unustada borrelioos. Või siis antibiootikumi efekt on
platseebo (nähtus, kui organism terveneb mõjutu ravi tagajärjel – toim).
Platseebo on väga tugev mõjutaja, inimese psüühika on tugev asi. Välja
arvatud juhul, kui keegi on saanud uue infektsiooni. Haigus ei anna
immuunsust.»
Vaktsiin tulekul?
Borrelioosi
vastu ei leidu hetkel vaktsiini. Ajalehe The Guardian artikkel «Lyme’i
tõbi: kas lahendus on tulekul?» märgib, et 1990. aastate lõpus loodi
esimene borrelioosivastane vaktsiin Lymerix. See oli efektiivne, kuid
siiski mitte perfektne. Näiteks oli see kallis, ei toiminud väikeste
laste puhul, kaitses ainult haiguse ühe tüve vastu ja oli saadaval vaid
USAs. Vaktsiinidevastane hirm aga kaotas selle turult ja sellealane
uurimistöö peatus.
Senini pole ükski tootja tahtnud Lyme’i tõve
vaktsiiniga uuesti riskida, sest see tähendaks kuni 15 aastat kestvat
uurimistööd ja miljardi dollari kulutamist. Samal ajal on olemas
vaktsiinid koertele ja mõned meeleheitel inimesed on palunud oma
loomaarstil seda endale manustada.
Siiski paistab lootuskiiri.
USAs on valdkonna rahastus suurenenud. Austrias Viinis asuv firma
Valneva töötab välja vaktsiini, mis kaitseb haiguse kuue levinuima tüve
eest. Kui kõik läheb hästi, võiks vaktsiin inimeste käsutusse jõuda viie
aasta jooksul.
Kase
ütleb mitme varasematel aastatel meedias kõlama jäänud eksperdi
arvamusega kooskõlas, et borrelioos on haigus, mis on Eestis sageli
pigem ülediagnoositud kui jääb diagnoosimata ja põhjustab tohutult
põhjuseta antibiootikumide kasutamist, mis võib osutuda palju
ohtlikumaks kui borrelioos ise. «See võib soodustada resistentsuse teket
organismis. Resistentsus võib olla nakkav, ühelt inimeselt teisele
kantakse mehhanism üle.»
Kaks
peamist viisi, kuidas borrelioosi esmalt diagnoositakse, on punase
laigu ehk migreeruva erüteemi esinemine nahal ja vereprooviga leitavad
antikehad. Kui patsiendil pole kumbagi, arstid üldjuhul ravi ei määra.
Samas erinevatel andmetel kuni 40 protsendil nakatunutest laiku ei teki.
Kase sõnul ei saa antikehade test valetada. See oleks tema sõnul
võimalik vaid siis, kui inimesel on täielik immuunpuudulikkus.
«Kui
borrelioosi antikehad on korduvalt negatiivsed, ei ole inimesel
borrelioosi,» rõhutas Kase. «Kui on olnud hiljutine puugihammustus ja
esmane test negatiivne, kuid tugev borrelioosikahtlus, tuleb teha
analüüs nelja nädala pärast uuesti. Borrelioosi antikehad jäävad
negatiivseks kuni 50 protsendil nendest, kellel naha peal erüteem, sest
bakter ei ole jõudnud nahast kaugemale, mistõttu immuunsüsteem ei oska
selle vastu võidelda ning antikehi ei toodeta. Seetõttu, kui on olemas
tüüpiline «laik», analüüse teha ei tohi, tuleb kohe alustada ravi.»
Kase
lisas, et Eestis on 25–50 protsendil täiskasvanutes borrelioosi
antikehad igal juhul positiivsed, kuna elu jooksul on mikroobiga kokku
puututud. Seetõttu tehakse borrelioosi analüüs ainult siis, kui
puugihammustusele järgneb kaebuste teke 2–8 nädalat pärast hammustust.
Tema sõnul aetakse borrelioosi ka tihti segi puukentsefaliidiga. Ta
rõhutas, et borrelioosi saamiseks peab puuk olema nahale kinnitunud
vähemalt 12 tundi. «Puukentsefaliidi puhul piisab pastöriseerimata piima
joomisest või sellest, kui puugi sülg mikrohaavanditesse satub ehk puuk
nii-öelda üle naha jalutab.»
Välismaa
borrelioosikliinikute suhtes on Kase kriitiline ning neid tema
kinnitusel ka järjest suletakse. «Nad teevad mittevalideeritud teste.
Annad 20 000 eurot ja kui sul kuskil mujal ei ole leitud borrelioosi,
siis seal leitakse.»
Seda,
et spetsialistid vahel psühhiaatri poole pöördumist soovitavad, Kase
kinnitas. «Lõppu tuleb see soovitus küll, aga seda ei saa öelda enne,
kui kõik võimalikud põhjused on välistatud. Tihtipeale on see ainus
selgitus, mis üle jääb.»
Kase
lisas, et kui borrelioosi kandev puuk on inimese nahale piisavalt kaua
kinnitunud (12–24 tundi), siis nakatuvad borrelioosi kõik, aga haigestub
vaid 30 protsenti. «Ülejäänud juhtudel saab immuunsüsteem bakterist ise
jagu.»
Perearst, kes põeb ka ise haigust
Ühes
Eesti alevikus perearstiametit pidav Jaanika (nimi muudetud) on ise
borrelioosi haigestunud ega ole seda siiani võitnud. Ta tõdeb, et
haigestumine muutis tema hoiakuid. Jaanika toetab teooriat, et haigus
jääb kehasse. «See haigus kipub jääma krooniliseks, nõuab aastaid
tugevat tööd iseendaga, toitumise jälgimist, ravimeid, toidulisandeid.
Haigust põhjustav bakter spiroheet on kehas endale kesta ümber
kasvatanud, siin ta pesitseb. Kui organismi kaitsejõud on nõrgemad, lööb
välja.»
Laigu
või antikehade olemasoluta ei määra aga ravi ka tema. «Igaks juhuks ma
ei ravi. Mul endal on kogemusi, et näiteks kolm nädalat pärast puugi
hammustust veres veel antikehasid ei olegi. Aga kuus nädalat hiljem
näiteks ühel patsiendil olid.»
Jaanika
tunnistas, et asja pikalt uurinud patsiendid võivad borrelioosist
rohkem teada kui keskmine perearst. «Perearst peab teadma kõikidest
haigustest väga palju, borrelioos on üks väikene killuke tema suures
tööampluaas.»
Üks
mure haiguse diagnoosimisel on, et sümptomite poolest võib see
meenutada paljusid teisi tõbesid. «Kaebused kipuvad olema üsna
ebamäärased. Liigese-, ja närvikaebused, väsimus.»
Teine
probleem on aeg, millest alati kipub puudus olema. «Kindlasti ma
süveneks, kui oleks rohkem aega. Mitte et mul pole aega patsiendi
muredesse süveneda, aga ei ole aega artikleid lugeda või ingliskeelset
raviskeemi uurida.»
Sage haigus
2018.
aastal haigestus terviseameti andmetel Eestis borrelioosi 2284 inimest.
Haigestumus on aastati varieeruv. Näiteks 2013. aastal 1132
haigestunut, 2015. aastal 1402, 2017. aastal 1963, 2011. aastal aga
2303. Võrdlemisi suur haigestunus oli ka 2009. ja 2010. aastal, kui
juhte oli üle 1700. Võrdluseks: mullu haigestus näiteks puukentsefaliiti
85 ja viirushepatiitidesse 177 inimest, tuulerõugetesse aga 4669.
Euroopa Parlamendi 2018. aasta dokumendis märgiti, et kõigis
liikmesriikides on puukborrelioosi esinemissagedus erineval määral
kasvanud.
Ei tohi alahinnata
Maarit
Randrüüt paneb inimestele südamele, et endalt puugi leidmist ei tohi
jätta tähelepanuta. «Minule on oluline, et inimesed läheksid, sõltumata
sellest, mida perearst ütleb, tegema vereanalüüsi.»
Indreku
sõnum on, et seda haigust ei tohi alahinnata. «Inimesele, kes on
haigusest lihtsalt kuulnud, tundub see lihtsa haigusena. Ja tundub, et
ka arstide meelest on see lihtne haigus. Õigel ajal ravimata borrelioos
on väga raske haigus. See on arstide seas alahinnatud haigus.»
«Kui
selle borrelioositeemaga kohe tegelema ei hakata, on meil varsti rohkem
töövõimetuid invaliide kui töötavaid inimesi,» tõdes Annika.
http://www.rate.ee/blog/1452384 Olen paljudele oma tuttavatele soovitanud,ning propageerinud seda
ravi juba 6 aastat ja kes ka selle meetodiga kiiresti vaevavast köhast ning gripiga palavikust lahti said.
Olin üle kahe kuu vaevavas ja kurnavas kuivas köhas palavikuga
Jahvatasin supilusikatäie meresoola nõuka-aegse kohvimasinaga
hoolikalt pulbriks.Kuumutasin taldrikul mikrolaineahjus ja peale jahtumist
puistasin kilekotti.Sulgesin kilekotisuu nii,et sain selle täis puhuda.Korra
toksasin käega vastu kotti ja tõmbasin läbi suu sõõmu soolatolmust õhku
kopsudesse.Tulemus oli hämmastav.
Minuti pärast ma ei köhatanud kordagi 3 tundi ja ka valu kadusrinnus.
Kolme tunni pärast hakkas jälle hingamisteedes kihelema.Tundsin,et
köha hakkab tagasi tulema kordasin protseduuri väiksema kogusega ja jälle kõik
kadus. Palavik kadus koos köhaga ja miski ei häirinud.Tegin protseduuri ühe
korra päevas nädal aega. Kuivus hingamisteedes kadus ja neljandal päeval hakkas
erituma kergelt soolakat röga hernetera suuruste põletikuliste tükkidena
Haigus, mis oli kestnud üle kahe kuu, oli kadunud. Kuna sool imab endasse
niiskust siis tuli see iga paari tarvitamise järel taldrikule puistata ja
mikrolaineahjus kuumaks ajada, et niiskus välja saadaNimelt,niiske sool ei
lendu tolmuna ja ei võimalda sissehingamist.
Minul oli kuiv köha.Märja köha korral võib paar sõõmu teha.Suhu
tuleb peale hingamist soolakas maik.
Esimene kord peaks aga kindlasti vähem manustama ja vaatama ,et
allergiat ei oleks.
Üledoose ka ei tohi mingil juhul teha.Nohu korral manustada
soola tolmu nina kaudu ja nohu kaob,ning kanalid avanevad.Intensiivse nohu
korral korrata protseduuri.(Võib ka meresoola pulbrit näpuotsaga ninasõõrmesse
panna et tatti soolaseks teha ja sisse tõmmata ,ka ninast erituval vedelikul on
kaitseomadus,mida ongi vaja rikastada soolaga)
.Räägitakse igasugustest läkaköhadest, mis kestavad paar kuud.Miks
peab omale nende ravimite näol mürki sisse ajama ,mis pärast veel tüsistusi
endaga kaasa toovad.Puhas meresool on aga looduslik produkt.Minu variant on aga
palju efektiivsem, sest sool jõuab kaugemale ja kus vaja lahustub.Ei mingit
ebameeldivat tunnet.Nohu ning kurgupõletik ka kaob,sest sool satub ka kurku ja
sealt ninna. Väikelapsed kes pidevalt haiged on nohu ja köhaga on see eriti
tõhus,kuid teha mõõdukaltja mitte üle
doseerida.Võib ka peale kuumutamist puhuda taldrikult (eemalt 30-40 cm) natuke
kaugemalt (alla meetri) soolatolmu 1-2 korda lapse suunas. Kuiva soola tolmu on
visuaalselt näha.Püüdke ,et ei satuks silma.Lapsed hakkavad köhima tavaliselt
öösel ja see on kõigile kurnav.Soolatolmuga kaob kuiv köha maksimum 5 minutiga.
(Elektroonikast eriti läpakatest püüdke sool eemal hoida,sest
see rikub tehnika)
On ka võimalik jämedat meresoola kasutada
Väga lihtne on panna jäme
meresool õhukese soki sisse( veerand või pool pakki) ja see sõlme siduda(
soovitan ka soola kuumutada ahjus või mikrolaineahjus),ning hingata läbi soki
sisse nina ja suu kaudu mõni minut.Peen soolatolm tuleb sokist läbi ja
suus on tunda soolakat maitset.(sokki soolaga tuleks ka hõõruda,sest see
peenestab soolakristallid)Teha seda vastavalt enesetundele mõned korrad või
korra päevas. Tavaliselt leevendab see kohe kuiva köha,kurguvalu ja nohu.Ravi
toime annab tunda juba mõne päeva pärast.hea oleks teha seda protseduuri korra
,või paar päevas nädal aega.Kui hakkab erituma röga,siis tuleks see püüda välja
köhida.Sokki soolaga kilekotis on mugav haigena ka kaasas kanda ja vajadusel
köha nohu ja kurgupõletikuga käepäraselt koheselt kasutada.
Ägeda kurguvaluga raputada keelele suhu veerand teelusikatäit
soola ja hoida suus kuni lahustub ja ka kurku jõuab…võib ka lõpuks alla
neelata…5 minuti pärast annab kurguvalu järele
Tavaliselt algabki köha kurguvalust ja edasi levivatest
bakteritest bronhidesse ning hingamisteedesse
Kui bakter on hingamisteedes, miks peab seda siis vere kaudu
ravimitega hävitama ja sellega liigselt organismi mürkainetega kahjustama.Kui
pindmine bakter hävib,suudab organism ise haigusega seespoolt võidelda. On
inimesi kelles kahjulik bakter on pidevalt hingamisteedes (ebameeldiv hingeõhk
on tihti pronhiidi tunnus) ja saaks ise ennast meresoolaga aidata (teha läbi
veidi pikem paari kuine ravikuur väikeste kogustega,või külastada tihedamini
soolakambreid),sest bakter on sügavamale sisse imbunud
Pronhiit ja astma on meresoolaga ravitav ning sellistel haigetel
soovitakse ikka soolaseid mererandasid ja kuurorte
Tervislikku rahvameditsiini peaks ikka eelistama
Lisaks soovitan palaviku ja grippi haigestumise puhul.
Klaas vett (gaseeritud mineraalvett nt Värskat on meeldivam juua)
ja pool teelusikatäit tavalist jodeeritud lauasoola lahustada ja ära juua.See
hävitab ka gripiviiruse organismis (ka kõhugripi,kui teha seda kohe) ja palavik
ning liigesevalu kaob paari tunniga.Iiveldus kaob kohe peale manustamist,sest
hävitab bakteri soolestikus.Olen seda enda peal juba 18 korda katsetanud ja
gripist alati kahe tunniga lahti saanud.Ka tuttavad on seda meetodit kasutanud.
Organisme on muidugi erinevaid,aga proovida ju võib.
Mina väidan,et haiguse
puhul on tarvis tõsta hetkeks soola sisaldust organismis, see tapab bakterid ja
ülejäänuga saab organism ise hakkama.Soovitan proovida.Inimese veri on ka
soolane ja soola puudus soodustab gripi ning teiste bakterite levikut
organismis. Eriti ohtlik on soola puudus füüsilist tööd tegevatel inimestel(nt.sportlased),sest
higistamisega väljub organismist ka sool ,ning inimene võib kergesti
haigestuda. Inimesi ja organisme on muidugi ka erinevaid, aga sool aitab
kindlasti ravitseda.Väikelastele soovitan anda palavikuga soolakrõpse ja
soolaküpsiseid,mida nad hea meelega söövad ja sellega soolasisaldust organismis
tõstavad,kuid anda ka ohtralt juua.
Arvan ,et sain millegagi kasulik olla ja
andsin mõtlemisainet paljudele.
Kasulik ja kõigile ülimalt taskukohane
lahendus.
Tähelepanu! Tegemist on soolaga.Suurtes kogustes igapäevane
liigtarvitamine võib kahjustada Teie tervist.Õigetes kogustes, õigel ajal
kasutamisel on aga ravim,mis ravib haigused tapab baktereid ja lahkub neerude
kaudu organismist.
Soolaga saab ka ravida kriimustusi nahal ja paljusid naha seenhaiguseid,mis
on tingitud naha higinäärmete kahjustustest ja puudusest,sest nahk ei erita
soolast higi.On tarvis vaid haigeid kohti töödelda soolalahusega (ka
haavu).Sool muudab naha pehmeks,hoides niiskust .
Patsiendid,kes on hädas pragunevate kätega on see väga tõhus
ravi.Kuid enne tuleks paksenenud nahk peene liivapaberiga ettevaatlikult
õhemaks lihvides eemaldada,siis soolalahusega töödelda ja jätta käed
soolaseks.Maha pestes soolata käed uuesti(hea oleks soolalahust kaasas kanda
väikeses koguses).Paranemisilminguid on märgata juba paari päeva pärast ja kuu
aja möödudes on käed terved.Kuid kuna inimestel kelle käed on saanud palju
nahatraumasid ja higinäärmed kahjustatud,ning hävinenud tuleks seda käte soolamist teha korra
nädalas profilaktilises mõttes. Haavade soolamine on muidugi valulik,kuid peale
kuivamist pole tunda midagi ja ravi toime kestab edasi.
Ka
ohatise korral on kange
soolalahus,või lauasool väga hea vahend,sest tapab haigustekitaja
bakteri.Algul
on see kipitav,aga kuivades pole tunda midagi…ära limpsides katta
soolaga
uuesti,kuid siis enam ei põleta.Kui ravi teha kohe esimese sümtomiga
siis
löövet võib isegi mitte tekkida.Villi tekkel mitte mingil juhul ei tohi
seda pigistada,vaid torgata ettevaatlikult pindmine nahk katki ja
eemaldada sealt väljuv vesi ettevaatlikult salvrätikuga.Koht tuleb
töödelda kohe hõõrudes peale soola vedeldades süljega.Poole tunni pärast
pole tunda ega märgata midagi.Järgmisel päeval pole isegi jälge. Kuid
ohatise bakterist organismis
lõplikult lahti ei saa kunagi
Ka uriiniteraapia laidan maha,sest see on organismi jääkprodukt
koos läbitöötatud bakteritest rikastatud sooladega.Soolateraapia on puhas ja
tõhus ravim.
"Igal
puul on ainult temale iseloomulik bioväli ning inimene saab kasutada ja
täiendada oma biovälja puuga suheldes. Ei tasu kohe joosta metsa ja
hakata ahmima kõikide puude energiat, kuna meil kasvavad puud, mis
annavad energiat ja ka võtavad seda. Inimene peab teadma ikka, kuhu ta
läheb ja miks ta midagi teeb. Kas sul on vaja vampiiri või enda akusid
laadida? Alustuseks oleks hea anda ära oma halvad mõtted ehk puhastada
vampiiri juures ja siis minna doonori juurde, kes annab energiat,"
kirjutab šamaan Anu Pahka oma raamatus "Nõiakatla tarkuseterad".
Kui kallistad puud, siis tema energia hakkab puhastama su energiakanaleid, et need oleks avatud kosmosest tulevale energiale. Tugevad doonorid on tamm, kuusk, mänd ja seeder. Kõige võimsam energia on puul siis, kui ta õitseb. Energiapuud on ka kask ja paju, neid soovitatakse alustuseks just haigetele ja nõrkadele inimestele.
Aktiivselt imevad halba energiat haab ja toomingas.
Nende juures tohib olla ainult kuni 15 minutit, siis tuleb liikuda
doonorpuu juurde, et energiat saada. Kui doonorit lähedal ei ole, tuleb
panna jalad harki ja tõsta käed taeva poole, nagu ise oleks suur puu -
nii saad oma energia taevast päikeselt.
Energeetiliselt
väga võimas puu on see, kes kasvab teistest eraldi 6-10 meetrit eemal
ja kõrval pole teisi puid. Kui aga puud on üksteise kõrval, on nende
energiatase madalam. Iga puu reageerib inimese vajadusele iseseisvalt ja
erinevalt, ta teab täpselt, mida inimesel vaja on. Et ennast ravida ja
laadida, peab inimene õppima oma intuitsiooni usaldama. Kui oled närvis
ja kurnatud ning kehas on põletikulised protsessid, siis liigu puu
põhjapoolsele küljele. Nõjatu seljaga vastu puud, lase käed alla ja
puuduta kätega puud.
Vampiirpuud
võtavad hästi ära peavalu, aitavad kaasa tervendamisprotsessides ja
kroonilistest haigustest paranemisel. Seisa vampiirpuust 30-50
sentimeetri kaugusel, sule silmad, rahune, anna ära oma halvad mõtted ja
haigused. Kahe-kolme minuti pärast tunned kehas energiakadu. Puu
juurest tuleb õigel ajal ära tulla, muidu teed endale kahju. Kindlasti
täna puud, kes võttis sinult halva energia ja viis haigused.
Seejärel liigu doonorpuu
juurde. Energiapuu poole pöördu häälega: "Sina, puu, kes sa saad oma
okstega energiat otse kosmosest ja juurtega maa seest, anna palun minule
energiat". Palu puul täiendada oma bioenergeetilist tasandit. Kui teed
seda heade kavatsustega, siis puu annab energiat. Sulge silmad ja
visualiseeri, kuidas soe vesi läbib sind. Sissehingamisel kujutle,
kuidas doonorpuu energia liigub läbi sinu maast üles. Kui hoiad hinge
kinni, siis on tähelepanu päikesepõimikul. Kui hingad välja, siis
energia liigub kehas. Sissehingamisel liigub energia alt üles ja
väljahingamisel vastupidi - ülalt alla.
Energiavarude
täiendamine peaks toimuma kaks kuni kolm tundi enne magamaminekut.
Kõige võimsama energiaga on puud kevadel, aga ega talvelgi nende energia
ära kao. Doonorid on kastan, pärn, kask, kirsipuu, seeder ja kadakas. Nii- ja naapidi toimivad kuusk, pihlakas, vaher ja lehis. Vampiirid on saar, pappel, haab, lepp, toomingas, sarapuu, sirel ja jalakas.
Kase energia on pehme ja rahustav. Suru keha puu ligi, nuta ennast tühjaks ja stress ongi läinud.
PAJU - kell 18-21 (energiat andev ja tervendav)
Puhkeperiood: kell 02-03
Energia
on pehme, rahustav ja taastav, kaovad kurjus javäsimus. Paju energia
võtab ära peavalu, viib kogu organismi harmooniasse.
TAMM - kell 21-03 (energia tasakaalustatud, aitab ravida epilepsiat)
Rahulik periood: 15-17
Tamme
energia on võimas ning igas olukorras talle ei lähene. Ärritatud ja
tigedas meeleolus ei maksa tema juurde minna, enne tuleb männi või
sarapuu juures ära käia.
VAHER - kell 07-10 (energia tugev ja rahustav)
Rahulik periood: kell 4-5
Vahtra energia on pehme ja lõdvestav ning viib inimese energia tasakaalu. Kaetamisest on kõige parem lahti saada vahtra all.
MÄND - kell 21-07 (tõstab toonust ja ravib depressiooni)
Männi
aktiivsus pole pidev nagu ka teistel okaspuudel, kuid tema energia on
võimas: ta võtab ära depressiooni. Männil on sinakasvioletne aura, mille
jõud soodustab hingekosutust ja loomingulist indu.
SAAR - kell 11-13 (energia puhas, ravib psühholoogilisi haigusi)
Saarega
hoiavad teised puud teatud distantsi. Energia on puhas, peen. Puhastab
hästi inimese energeetilist välja, tasakaalustab psüühikat. Saare all on
hea mediteerida.Tähelepanu - kontsentratsioon on tugev.
LEPP - aktiivne kogu päeva jooksul (energia rahulik, kontaktis olla mitte rohkem kui kaks minutit).
PÄRN - kell 14-20
Puhkeperiood: kell 06-07
Energia on pehme, tunda on soojust ja rahu. Mitte juhuslikult ei peetud pärna Hiinas "unustuste puuks".
PAPPEL - kell 15-18
Puhkeperiood: kell 04-05
Energia
on ühtlane, täpne, mõõdukas, sunnib mobiliseerima jõudu vajalikus
suunas. Kallistage paplit mõni minut ja väsimus kaob, kuid kaua tema all
seista ei maksa: siis hakkab pea ringi käima, st toimub energia
äravool.
Siin on üks lihtne meditatsioon,
mis aitab unistada ja uskuda, et kõik on võimalik. Just unistused
ütlevad meile, kes me tahame tõeliselt olla, need näitavad meile kätte
meie anded, mis aitavad luua ihaldusväärse elu. Kui järgneme oma
unistustele, siis käime hingeteed.
Meditatsioon:
1. Istu mugavalt toolil. Siruta selg ja toeta jalatallad põrandale. Sule silmad. Lõdvesta keha. Las su õlad vajuvad lõdvestudes allapoole. Käed puhkavad süles.
2. Pane tähele oma hingamist. Su hingamine on rahulik
ja ühtlane. Sa hingad aeglaselt ja rahulikult sisse ja pikalt välja.
Rahulikult sisse ja jälle pikalt välja. Las su kõht liigub hingamisega
kaasa. Kõht on pehme ja pingevaba. Sisse hingates liigub kõht ette,
välja hingates tagasi selgroo poole. Sa hingad kõhuga rahulikult ja
sügavalt.
3. Sa liigud iga hingamisega aina sügavamale iseenda
sisse, oma keskmesse. Võid asetada käe päikesepõimikule, mis asub
ülakõhus nabast veidi kõrgemal. See on su isikliku väe keskus.
4.
Hinga rahulikult ja tunneta oma keset. Kujutle, et su kõhus, su isikliku
väe keskmes asub valgust ja soojust kiirgav erkkollane päike. Näe
vaimusilmas, kuidas päikese kiired ulatuvad iga rakuni su kehas. Las see
päikesekiirgus levib su kehas ja täidab su pealaest varvasteni. Kogu su
keha täitub valguse ja -soojusega.
5. Kujutle, et su elus on kõik võimalik. Absoluutselt kõik! Pole
mingeid ajalisi, rahalisi ega muid piiranguid. Sina saad olla oma elu
looja. Millest sa sel juhul unistad? Esita endale 3 küsimust. Pea
meeles: kõik on võimalik! Milline sa tahaksid olla? Mida sa tahaksid teha? Mida tahaksid omada?
6.Too
tähelepanu uuesti päikesepõimikule, oma sisemise päikese juurde. Päike
täidab kogu su keha valguse soojusega. Nüüd kiirgab valgus ja soojus ka
su füüsilisest kehast väljapoole. See moodustab su ümber särava ja
kaitsva välja.
7. Sa tunned end kindlalt ja energiliselt. Sinus on väge, et OMA teed käia. Kõik on võimalik!
8. Ole nüüd valmis siserännakult tagasi tulema. Hinga sügavalt. Oled jälle praeguses hetkes. Kui oled valmis, ava silmad.
1. Mida vähem sulle läheb teiste arvamus korda, seda õnnelikum sa oled.
Sa ei peaks pingutama liiga palju selleks, et meeldida teistele. Ainult
sinu arvamus on see, mis tegelikult sinu jaoks loeb, sest päeva lõpuks
oled ainult sina iseendaga. Kui sa tahad olla tõeliselt õnnelik, siis
ära tee välja teiste arvamustest ning ära ole neist sõltuv. 2. Ole tänulik. Mida rohkem tänulikust
me välja näitame, seda parem. Ära keskendu neile asjadele mida sul ei
ole, vaid ole tänulik nende eest, mis sul juba on. 3. Tegutsemine näitab rohkem kui sõnad.
Täpselt nii ongi, kindlasti oled sa seda palju kordi kuulnud, aga oled
sa päriselt mõelnud, mis see tähendab? Ära vaata, mida inimesed
räägivad, vaata mida nad teevad. 4. Tee kõvasti tööd, aga mitte liiga kõvasti.
Ära üle tööta. Sa saad oma unistusi taga ajada ka nii, et sa ei ole
selle pärast stressis, ära koorma ennast ebareaalsete eesmärkidega.
Keskendu sellele, et sa veedad rohkem aega koos nende inimestega,
kellest sa kõige rohkem hoolid. Tasakaal töö ja eraelu vahel aitab sul
pikemas perspektiivis jõuda stressivabamalt sinna, kuhu soovid. 5. Ela iseendale. Järgne oma unistustele ning ära
lase maailmal suruda peale oma raame, et sind "maapeale tuua". Me elame
siin elus korra ja ela seda korda nii nagu sina soovid. 6. Ebaõnnestumised on varjatud õppetunnid.
Selles ei ole mitte midagi halba, kui sa teed aeg ajalt vigu, me kõik
eksime. Kuigi need kogemused võivad olla nõmedad, aga me õpime neist ja
areneme tänu neile inimesena. 7. Ela ilma kahetsuseta.
Ära olu kinni neis asjades, mida sa tegid minevikus ning ära lase
sellepärast mööda võimalust teha midagi uut, kuna sa kardad ja kahetsed
minevikus tehtut. 8. Ela hetkes. Vahel sa ei
peaks tegema mitte midagi muud peale selle, et oled antud hetkes. Liiga
tihti jääme me kinni ja muretseme asjade pärast, mis olid enne või on
tulevikus, jäädes ilma momentidest, milles oleme praegu. 9. Viska aeg-ajalt oma probleemid peast välja ja püüa neid vaadata kõrvalseisja pilguga.
Vahel meie probleemid ei ole nii tõsised nagu me arvame. Proovi oma
probleeme vaadata kellegi teise pilguga, enne kui sa lased probleemil
ennast närvi ajada. 10. Viivitamine muudab teid orjadeks.
Palju lihtsam on kulutada aega, kui kõvasti töötada. Tee asjad alati
ära enne, kui on hilja või viimane aeg. Ära vaata taha, vaata ette ja
liigu edasi.
Olla õnnelik ei ole nii raske, kui enamus inimesi
arvab. Ela oma elu nii, nagu sa seda elada soovid ja ära lõpeta kunagi
õppimist. Me ei tea mitte kunagi, millal on meie viimane päev siin
planeedil Maa - me peaksime elama iga päev nii, nagu see oleks viimane
päev.
Lootusetus ja masendus annavad tunnistust sellest, et inimene ei ela
enda teel. Masendus, ärevus ja lootusetus on tunded, mis tekivad, kui sa
lood oma mõtetega midagi, mis tegelikult ei kuulu sinu teele. Need on mõjutused kellestki teisest, sageli vanemate mustritest.
Lootusetus tuleb sellest, et sa lood oma mõtetega lootust ja kui need
lootused ei peaks täituma, siis oledki pettunud. Ei olegi vaja midagi
loota. Loo hoopis mõtetes soovitud lõpptulemus ja lase see täitsa lahti,
ära kontrolli. Masendus tekib tihtipeale ka sellest, kui sa ei saa
kontrollida olukordi, need väljuvad sinu kontrolli alt. Lase need lahti,
miks sa peadki kontrollima? Kas su elu laguneb koost, kui sa kõike ei
kontrolli? Ei midagi sellist! Hirm ütleb, et laguneb, aga lase ka see
hirm vabaks. Hirm ongi see, mis sulle tegelikult seda lootusetust ja
masendust loob. Hirm on programm.
Paljude jaoks on probleemiks
see, et nad ei tea, mida nad tahavad ja mida nad peaksid looma. Ka
selline teadmatus tuleks vabaks lasta. Lihtsalt tunneta, ära mõtle, et
sa ei tea. Hakka lihtsalt looma. Alustada võid väikestest asjadest, kui
suurt pilti ei näe. Alguses võid luua väga väikese pildi ja hiljem seda
laiendada. „Kuidas„ ja „ma ei tea” on kõige suuremad blokeeringud, mis
kohe panevad piirangud loomisele peale ja ütlevad, et seda ei saa teha.
Selliseid piiranguid ei ole olemas, need on ainult sinu peas. Need
piirangud on pärit vanematelt või ühiskonnast, et suruda sind
raamidesse. Et sa oledki selline pisikene nupuke, keda peab õpetama,
keda peab kogu aeg aitama, sest muidu sa ei oska ega saa hakkama.
Tegelikult saad sa alati igas olukorras hakkama, kui sa lood oma
mõtetega seda, et sa saad hakkama. Kõik selle, mida sa oma mõttega lood,
selle sa saad. Kui lood, et sa ei oska ja ei tea, siis selle sa kohe ka
saad. Me teame ja oskame palju rohkem kui me teame ja teadvustame.
Keskendu alati positiivsele poolele. Keskendu sellele, mida sa juba
tead ja mine sealt edasi. Ära üldse keskendu sellele, et sa ei tea
kuidas seda teha, mis sellest võib saada. Need on hirmud, need tuleb
täiesti välistada. Hirme pole olemas, on ainult õppetunnid. Lihtsalt
otsusta ära ja hakka minema. Kui sa ikkagi tunned, et sa ei jaksa, siis
ära jää üksi, palu abi, küsi. Sest kui sa ei küsi ega luba, siis ei saa
sind ka aidata. Vaimsed seadused ei luba abistajatel ilma sinu loata
sekkuda.
Kristallikoja terapeut Evelyn www.kristallikoda.ee/evelyn
Ühel päikeseloojangul
mängisime sõbrannaga ennastunustavalt trumme, mille kõmin oli sedavõrd
teadvusseisundit muutev, et ka meie jututeemad muutusid üha sügavamaks
ja nägemused multidimensionaalsemaks. Mind väga kõnetas Marioni
ütlemine, mis võttis sada minu mõtet ühte lausesse kokku: "Meie reaalsus
on meie mõtete konstruktsioon." Teisisõnu, kõik see, mida me teadlikult
või ebateadlikult, kodeeritult või programmeeritult mõtleme ehk oma
energiat millessegi suuname, sellega ehitatakse üles oma elu.
Mõttel on energeetikat kandev ja teadvust ehk sinu isiklikku
maailmataju muundav võime. Seega meie reaalsus on see, mida me oma
mõtetega võimendame. Ehk nagu ütlevad klassikud: "Muretsemine on nagu
palvetamine selle eest, mida sa ei soovi," "Oma uskumustega lood sa
piiranguid sellele, mida sa oleksid võimeline tegelikult saavutama."
jne, kirjutab Kõiksuse Kanaldused.
Miks me siis loome ennast ja elu hävitavaid
mõttekonstruktsioone? Kui panete tähele, siis suur osa inimese
mõttejõudu on juba eos ära jaotatud varasemalt loodud kollektiivsetesse
mõttekonstruktsioonidesse ehk ühiskonna uskumustesse, mis täidavad suurt
osa meie alateadvuse kõvakettast. Meil on enda arvates mõtte- ja
sõnavabadus, kuid esmajärjekorras tambitakse ühiskonna poolt maha kõiki
teisitimõtlejaid. Maast madalast hakatakse meisse sisendama meie puudusi
ja nõrkusi, kuidas "tegelikult" mõtlema ja elama peaks, mis häälestab
inimese automaatselt tundma hirmu eksimise ees. Kui inimene kardab
eksida, siis ei jõua ta kunagi päris iseendani, vaid elab (loe:
eksisteerib) terve elu teistele. Olen seda intuitsiooni õpitubades
kohanud, et vastustes eksivad need, kes kardavad eksida, kuigi oma sees
võisid nad valida õigema vastuse kui pärast kirja julgesid panna.
Sarnaselt on lood puudusteadvusega. Kui sulle ikkagi igast
ilmakaarest hõigatakse uskumusi, et elu on raske ja kõik on nii kallis,
siis sa häälestadki ennast samale lainele ning isegi kui sul
materiaalset küllust on piisavalt, otsid sa alateadlikult ikka seda
kõige odavamat, soodsamat ja mis veel parem, tahaksid kõike tasuta
saada. Või kui sulle sisendatakse: "Mis ei tapa, teeb tugevaks", "Läbi
raskuste tähtede poole", "Kes ütles, et elu peab kerge olema" jne.
Sellega võtame omaks mõttemudeli, et kõik hea tuleb läbi higi ja vaeva.
Me lõpetame uskumise imedesse ja me usume, et me ei saa hakkama ja miski
pole võimalik. Sinu loomulik elutee ilma uskumusteta aga ongi üks suur
ime, seega kui sa kõrvaldad uskumused
ja avad end kõikvõimalikkusele, saavad toimuda ka imed, mis tegelikult
polegi midagi üleloomulikku, vaid on sinu põhiõigus inimeseks olemise
juures - luua ja elada vabas voolamises.
Oma
mõttekonstruktsioonidega me ehitame üles tugevale puudusteadvusele
toetuva reaalsuse, kus alati on midagi puudu ja kunagi pole kõike
piisavalt.
Inimese Loomisjõud on midagi nii võimsat, et kui nüüd
kollektiivsetest mõttekonstruktsioonidest eemalduda ja oma isikliku
peaga ehk oma südamega hakata mõtlema, siis muutub ka reaalsus paljuski.
Sinu ümber tekib see elukonstruktsioon, mida sa oma mõtetega toidad. Sa
toidad seda, mida sa usud, millele keskendud ja millele toetud.
Duaalsuses sa kas hävitad või lood, tõstad või langetad, täidad või
tühjendad.
Täna öösel kohtusin ühe oma vaimse toetajaga, kellelt
küsisin, et kuidas mul elus läheb. Ta vastas selle peale, et elus võib
kõike juhtuda! Tegin sellest omad järeldused. Midagi pole ette loodud,
vaid inimene ise loob, küsimus on selles, milliste
mõttekonstruktsioonidega me ennast seome. Seetõttu tasuks mõtlemise
käigus ka enesele küsimus esitada, kas ma toidan enda isiklikke mõtteid
läbi südame või ühiskonna ja teiste inimeste poolt ette söödetud
uskumuste süsteemi ehk võõraste mõtete kogumit.
Ma tunnen, et inimene teenigu alati esmajärjekorras iseennast ja oma südamemõtteid, sest läbi enda seisundi teenitakse teisi.