gluteenitalumatusest ja kookosjahust

Originaalartikkel on siin http://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/10-marki-sellest-et-sul-voib-olla-gluteenitalumatus#.Uq_-h7RmOfY

Nisus, rukkis, odras ja kaeras leiduva valgu – gluteeniga – on seostatud juba 55 haigust. Arvatakse, et 99% gluteenitalumatuse või tsöliaakiahaigusega inimesi ei saa kunagi oma haigusest teada ning et näiteks USA-s võib gluteenitalumatuse all kannatada 15% elanikkonnast.

Kui sul esineb üks järgnevatest sümptomitest, siis võid ka sina olla gluteenile tundlik.

• Probleemid seedimisega, nagu näiteks gaasid, puhitus, kõhulahtisus või kõhukinnisus. Viimane esineb eriti tihti lastel peale gluteeniga teravilja tarbimist.

• Keratosis pilaris – seisund, mille puhul esineb nahal palju väikseid karedaid täpikesi, mis võivad olla nahavärvi, valged, punakad või pruunikad. Tüüpiliselt asetsevad täpid õlavarte välimistel külgedel, kuid mõnikord ka reitel, põskedel ja otsmikul, harvem selja ülaosas. Arvatakse, et selle põhjuseks on rasvhapete ja A-vitamiini puudus, mis on gluteeni soolestikku kahjustava toime sekundaarne tulemus.

• Väsimus, “udune“ mõtlemine või väsimus pärast gluteeniga toidu söömist.

• Autoimmuunhaiguse all kannatamine, nagu näiteks Hashimoto türeoidiit (krooniline autoimmuunne kilpnäärme alatalitlus), reumatoidartriit, haavandiline koliit (kroonilist jämesoole põletikku põhjustav haigus), luupus, psoriaas, sklerodermia (nahahaigus) või multiskleroos.

• Neuroloogilised sümptomid, nagu näiteks pearinglus või tasakaaluhäired.

• Hormonaalse süsteemi probleemid nagu raskelt kulgev premenstruaalne sündroom, polütsüstiliste munasarjade sündroom või seletamatu põhjusega infertiilsus.

• Migreenipeavalud.

• Kroonilise väsimussündroomi või fibromüalgia diagnoos – tihti tähendavad need diagnoosid lihtsalt seda, et sinu arst ei oska väsimuse või valu põhjust välja selgitada.

• Põletik, paistetus või valu sõrme-, põlve- või puusaliigestes.

• Meeleoluhäired, nagu näiteks depressioon, meeleolukõikumised ja tähelepanu- ning keskendumishäire.

Kuidas testida gluteenitalumatust?
Kõige lihtsam meetod on elimineerida gluteen menüüst täielikult vähemalt 2–3 nädalaks ning siis taas seda tarbima hakata. Kuna see on väga suur valk, siis võib selle kehast välja puhastumine võtta aega väga pikalt, nii et mida pikemaks ajaks see enda toidust välja jätta, seda parem.
Kui sa tunned ennast gluteenivaba menüüga oluliselt paremini või kaasneb selle taas söömisega tervise halvenemine, siis on see teraviljavalk tõenäoliselt sinu jaoks probleemne. Kui eliminineerimismeetod sellele võimalusele viitab, siis diagnoosi kinnitamiseks on võimalik teha ka spetsiaalseid toidutalumatuse teste.

Kuidas gluteenitalumatust ravida?
Ainuke võimalus on gluteen menüüst 100%-liselt eemaldada. Isegi gluteenijäägid toidus võivad vallandada immuunsüsteemi reaktsiooni. Tõelise gluteenitalumatuse puhul ei toimi variant, et vahel harva seda endale lubatakse. On leitud, et tsöliaakiahaigusega inimestel suurendas kõigest kord kuus gluteeni tarbimine surmariski 600%.


xxxxxxxxxxxxx

 Teine artikkel kookosjahust on siin http://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/kookosjahu-gluteenivaba-ja-kiudainerikas-alternatiiv-nisujahule#.Uq_-zLRmOfb

Inimesed, kes tsöliaakia, gluteenitalumatuse või seedimisprobleemide tõttu jätavad oma menüüst gluteeniga tooted välja, võivad seista tõsise väljakutse ees, sest püüdes gluteeni vältida, näib see äkitselt olevat igas toidus. Eriti võimatu näib alguses küpsetamine, kuna paljud gluteenivabad jahud on hoopis teiste omadustega. Gluteenivaba jahu valmistatakse kõige sagedamini maisi ja riisi baasil, mis ei pruugi olla tervislikum valik kui nisu. Mais võib sageli olla GMO ja rafineeritud riis on toitainetevaene süsivesik, mille ületarbimine võib tuua kaasa ülekaalulisuse ja diabeedi. Üks alternatiiv gluteenivabade küpsetiste jaoks võiks olla kookospiima tootmise kõrvalproduktina toodetav kookosjahu.

Kookosjahu on selgelt gluteenivaba, kuna tegemist ei ole teraviljaga. See sisaldab ohtralt kiudaineid ning vähem süsivesikuid kui teraviljajahud. Kookosjahu kiudainetesisaldus on kaks korda suurem kui täistera nisujahus ning viis korda suurem kui pruunist riisist valmistatud jahus. Kiudained on olulised veresuhkru reguleerimisel söömise järel, parandavad seedetegevust ning ainevahetust. Madal süsivesikute sisaldus tähendab seda, et kookosjahust küpsetised ei tõsta veresuhkrut väga kõrgeks, mistõttu võib see olla hea alternatiiv küpsetamisel ka neile inimestele, kellel on kalduvus metaboolse sündroomi ja veresuhkruprobleemide tekkeks ning südame-veresoonkonna haiguste ennetamisel.
Erinevalt tavalistest nisujahust valmistatud küpsetistest võib kookosjahu kasutamine aidata ka ainevahetust kiirendada. Lisaks suurele kiudainetesisaldusele on selles ka ohtralt keskmise ahelaga rasvhappeid, millel on leitud viiruste, mikroobide ja seenorganismide vastane toime ning mis aitavad kiirendada ainevahetust, olles kehale kiireks ja mugavaks energiaallikaks. Üks teadusuuring näitas, et keskmise ahelaga rasvhapped olid ainevahetuse kiirendamisel kolm korda tõhusamad kui pika ahelaga rasvhapped. Kuna kookoses leidub rikkalikult seene- ja bakteritevastast kaprüülhapet ja lauriinhapet, siis saab seda kasutada igasuguste seenhaiguste raviks.
Mineraalide sisalduse osas väärib märkimist kookose suur mangaanisisaldus. Mangaan aitab paljudel teistel mineraalidel ja vitamiinidel paremini imenduda, toetab immuunsüsteemi, kilpnäärme tervist ning aitab kontrollida veresuhkru taset.

Kuidas kookosjahu kasutada
Kookosjahu on tekstuurilt kerge ja õhuline ning sobib hästi pannkookide ja muffinite valmistamiseks. Ka maitse poolest meeldib see paljudele tavalistest täisterajahudest enam. Kookosjahul on hea säilivus, kuid üsna madal suitsemispunkt (177 °C), seega ei saa sellega siiski valmistada väga kõrgeid temperatuure vajavaid toite.
Kuna see  absorbeerib kergesti vedelikke, siis saab sellega ka kastmeid ja suppe paksendada. Kõrge kiudainete sisalduse tõttu tasub kookosjahu kasutamisel suurendada küpsetistes vedelike hulka. Nisujahu asendamisel ei piisa puhta kookosjahu kasutamisest – seda soovitatakse jahusegule lisada umbes kolmandiku ulatuses. Kuna see ei sisalda gluteeni, mis vastutab jahu kleepuvuse eest, siis soovitatakse kookosjahuga küpsetamisel lisada rohkem mune, et suurendada taina koospüsivust. Samuti tasub otsida pigem retsepte, mis on algselt kookosjahu baasil loodud, et vältida ebaõnnestumisi. Mõningase harjutamisega võib kookosjahu olla gluteenivaba dieedi puhul väga hea asendusaine.

Mida teha kilpnäärme alatalitluse korral. Kilpnäärme tervis on seotud tsingi tasemega kehas

Originaalartikkel on siin http://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/mida-teha-kilpnaarme-alatalitluse-korral#.UqWnueLQqxV

Rohkem kui 110 aasta jooksul on kasutatud kilpnäärmeprobleemide raviks kuivatatud loomset päritolu kilpnäärmepreparaati, mis oli valmistatud veiste, sigade või lammaste kilpnäärmest. See ravim, mida teati ka lühendi NDT (natural desiccated thyroid) all, oli kilpnäärme alatalitluse puhul aastakümneid edukalt tarvitusel, kuna selles sisaldusid needsamad ained, mida inimese kilpnääre loomulikult valmistab – türoksiin (T4) ja trijoodtüroniin (T3). Kui aga farmaatsiatööstus hakkas valmistama sünteetilist türoksiini, siis oli patenteerimata ja kergesti kättesaadav ravim neil tee peal ees.

1963. aastal paisati USA ja Suurbitannia turgudele suur partii NDT-d, mis ei olnud tõeline ravim, vaid pettus. See põhjustas meditsiinikirjanduses suurt vastukaja ning andis põhjuse reklaamida sünteetilist türoksiini kui turvalist ja kontrollitud koostisega alternatiivi. Esimest sünteetilist T4 hormooni turustas Knoll Pharmaceuticals nime all Synthroid. Sellele lisandusid aastate jooksul ka teised kaubamärgid. Türoksiin on peamine kilpnäärmehormoon, mis konverteeritakse kehas trijoodtüroniiniks.
Kuid õige pea hakkas ilmnema, et ainult türoksiinist kehale ei piisa ja keha vajab lisaks ka normaalselt terve kilpnäärme poolt toodetavat trijoodtüroniini. Aina enam patsiente hakkasid kurtma, et kilpnäärme alatalitluse sümptomid kestavad edasi või isegi süvenevad. Pikemaajalise sünteetilise türoksiini kasutamise järel kurtsid patsiendid näiteks depressiooni, ärevushoogusid, kurnatust, ärrituvust, jõunappust ja viletsat taastumist pärast füüsilist koormust, kuiva naha ja juuste üle, liigesevalusid, külmatunnet; täheldati ka vererõhu ja kolesterooli tõusu, südameprobleeme, kõhukinnisust, õhupuudust ja muud. Lisaks langeb paljudel türoksiiniga ravitavatel inimestel kehas kortisooli, raua, D- ja B12-vitamiini tase.

Mis võiks kilpnäärme alatalitluse puhul paremini aidata?
Kui kilpnäärme alatalitlusele saadakse piisavalt vara jälile ning analüüsid näitavad keha madalat joodi taset, piisab sellest, kui joodi toidulisandina juurde võtta või lisada menüüsse joodirikkaid produkte, nagu näiteks merevetikaid, maitsestamata jogurtit, mune, liha, kala ja mereande, peterselli, kaerahelbeid ja banaane. Joodi lisamine menüüsse ei pruugi igaüht aidata ning sageli tuleb kilpnäärme alatalitluse puhul ravi otsida.
Aina suurem hulk patsiente on pöördunud taas loodusliku kuivatatud kilpnäärme tarvitamise poole. Sünteelistest ravimitest hoolimata ei ole see kunagi kasutuselt päris kadunud, kuid aastaid oli selle maine madal. Viimasel ajal on loodusterapeudid hakanud seda sagedamini soovitama ning 2012 alustati ka uuringut, milles võrreldi loodusliku toote tõhusust sünteetilise levotüroksiiniga.

Uuring näitas loodusliku preparaadi tõhusust
2013. aasta juunis esitas endokrinoloog Thanh Hoang uuringu tulemusi. Randomiseeritud topeltpimedas katses osalesid 70 hüpotüreoidismiga patsienti (vanuses 18–65), kes võtsid 16 nädala vältel kas levotüroksiini või looduslikku kuivatatud kilpnäärmepreparaati. Katseperioodi lõpus küsiti patsientidelt, kumba ravimit nad ise eelistasid, ning 49% neist viitas looduslikule preparaadile. 33% ei osanud eelistust öelda ning kõigest 19% eelistas sünteetilist ravimit. Looduslikku preparaati võtnud inimesed kaotasid keskmiselt 1,3 kg kehakaalu. Dr Hoang kommenteeris, et kord päevas võetav looduslik kilpnäärmepreparaat on turvaline ja tõhus alternatiiv kilpnäärme alatalitluse puhul.
Vahel esineb ka juhtumeid, kus looduslik alternatiiv ei toimi. Sellisel juhul on suure tõenäosusega probleem selles, et pika aja vältel diagnoosimata jäänud või ainult türoksiini abil ravitud kilpnäärmeprobleemi tõttu on kehas langenud kortisooli või raua tase. Samuti on loodusliku preparaadi puhul oluline leida õige konkreetsele inimesele sobiv doos.

Kilpnäärme tervis on seotud tsingi tasemega kehas

Originaalartikkel on siin http://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/kilpnaarme-tervis-on-seotud-tsingi-tasemega-kehas#.UqWw3eLQqxU


Kilpnäärme talitluse häired on üle maailma kõige levinum hormonaalne häire. Uurimused selles vallas annavad lootust, et tsingi võtmine toidulisandina võib aidata kilpnäärmest põhjustatud hormonaalse tasakaalu häirete all kannatajaid.

Kilpnääre on üks inimese suuremaid sisenõrenäärmeid, mis toodab türoksiini (T4) ja trijoodtüroniini (T3). Need hormoonid reguleerivad suurt hulka keha protsesse alates ainevahetusest ning keha kaltsiumi tasakaalust kuni reproduktiivse süsteemi ja rakkude hapniku kasutamiseni. Kilpnäärme tööd reguleerib ajuripats ehk hüpofüüs, mis toodab kilpnääret stimuleerivat hormooni, ning hüpofüüsi tööd omakorda kontrollib hüpotalamus.
2009. aastal avaldati teadusajakirjas Clinical Nutrition artikkel, mille kohaselt mängib tsink suurt rolli kilpnäärme hormoonide tootmisel. Ilma tsingita ei ole võimalik inaktiivset T4 hormooni muuta aktiivseks T3 hormooniks. Samuti vajab piisavalt tsinki hüpotalamus, et hüpofüüsi kaudu mõjutada kilpnäärme tööd. Madal tsingi tase kehas võib viia kilpnäärme alatalitluseni ja kehas leiduvate kilpnäärme hormooni retseptorite aktiivsuse languseni.
Kaks aastat varem avaldasid Pennsylvania ülikooli teadlased uuringu, mille kohaselt naisüliõpilastel paranes tsingi toidulisandi tarbimisel kilpnäärme hormoonide tase ning puhkeaja ainevahetuse tase.
Tsink on kehas tähtsuselt teine mikroelement, jäädes alla vaid rauale. Sellel on väga oluline roll immuunsüsteemi töö toetamisel, haavade paranemisel, vere hüübimisel, suguorganite tööl ja kasvamisel.
Tsingi puudust näitab haavade aeglane paranemine, isu vähenemine, kaalukaotus ja valged täpid küüntel. Tsingi tarbimisel peab olema siiski ettevaatlik ja mitte ületama lubatud kogust, sest ületarbimisel võib see põhjustada raua ja vase taseme langust kehas ning kilpnäärme ületalitlust.
Tsingi looduslikud allikad on austrid, punane liha, koorikloomad, maks, munad, juust, idandid, kliid, täisteraviljatooted, pähklid, rosinad, kõrvitsaseemned jm.

 

 

vastutus iseenda vaesuse eest

Originaalartikkel asub siin http://arvamus.postimees.ee/2621824/tiia-selli-vastutus-iseenda-vaesuse-eest#.UqHOpfVMvkA.facebook

Kas olete kunagi mõelnud, miks mõned inimesed suplevad rahas, aga teistel libiseb see nagu liiv sõrmede vahelt välja? Mina olen mõelnud küll. Korduvalt. Seda muidugi põhjusel, et ise kipun kalduma nende teiste hulka…

Ühest küljest tundub, et rikkaks saavad need, kes teevad kõvasti tööd. Teisest küljest aga on maailmas miljoneid inimesi, kes rügavad hommikust õhtuni, keel vesti peal, ent rahakotist puhub ikka tuul läbi. Miks siis nemad rikkaks ei saa? Samuti on palju neid, kes ei paista rahasaamise nimel üldse eriti pingutavat, aga ikkagi elavad külluses.
Ja kõigele krooniks näib, et elu nautivad rikkad saavad tasapisi veelgi rikkamaks ja rängalt tööd rügavad vaesed jäävad aina vaesemaks. Nende faktide põhjal saab järeldada vaid üht: rikkus ei sõltu sellest, kui kõvasti keegi tööd teeb.
Kuid millest see siis sõltub? Oskusest kokkuhoidlikult elada? Oskusest säästa? Ärge tehke nalja! Üks mu tuttav seletab pidevalt, milliste nippidega ta raha kokku hoiab, aga miskipärast on ikka veel kerjus. Iga vähegi mõtlev inimene saab aru, et töörügamisega ega kokkuhoidmisega rikkaks ei saa. Siin kuskil peab peituma mingi muu konks.
Kui oleme lõpuks taibanud, et rügagu me nii palju kui tahes, ikka on kuu lõpus näpud põhjas, siis hakkame otsima põhjusi väljastpoolt meid. Algab klaperjaht süüdlastele. Süüdi on riik. Süüdi on valitsus. Süüdi on vanemad, sest juba nemad olid vaesed ega osanud meilegi rikkaks saamist õpetada. Süüdi on lihtsalt saatus.
Ja loomulikult on kõik rikkad oma mammona kokku kuhjanud ebaausal teel ning meie varanduse arvelt. Küll on hea, et on olemas nii palju teisi, keda saab meie vaesuses süüdistada! Nii oleme vähemalt meie, õnnetukesed, vastutusest priid!
Kahjuks pean ma teid kurvastama, armsad kaaskannatajad, valmistugem selleks, et meil tuleb vastutus oma vaesuse eest iseenda kanda võtta. Arvan nüüd kuulvat mitmehäälset protestikisa: kuidas ma saan vastutada, kui mu tööandja ei maksa mulle suuremat palka?!

Kuidas ma saan vastutada, kui kõik on nii kallis ja hinnad aina tõusevad?! Kuidas ma saan vastutada, kui mul polegi üldse tööd?! Jne,  jne. Teiste süüdistamises oleme kõik märkimisväärselt osavad, ent see paneb meid automaatselt ohvrirolli. Kui me usume, et meie rahalise seisu üle valitsevad teised inimesed või mingid pahatahtlikud välised jõud, siis ei olegi meil endal võimalik olukorda parandada. Jääbki üle ainult istuda ja vinguda.
Aga kas te tõesti arvate, et täiuslikult toimivas universumis, kus kõigi ja kõige peale on mõeldud, on looduse kuningas – homo sapiens – jäetud saatuse uperpallide mängukanniks? Mitte ilmaaegu ei ole piiblis öeldud, et Jumal lõi inimese oma näo järgi. Mida see kirjakoht tähendab? Jumal on looja. Järelikult on ka inimene looja. Oma elu looja. Oma kogemuste looja. Elukogemuste alla läheb loomulikult ka meie rahaline olukord.
Et mõista, kuidas me oma elukogemusi loome, peame endale teadvustama, et kõik siin maailmas on energia. Nii elusad kui elutud objektid. Ka raha on energia. Ja meie mõtted on energia. Kogu universumi energia on pidevas võnkumises ehk vibreerimises. Iga mõte, mille me raha ja kõige muu poole välja saadame, tekitab energia vibreerimise ning see hakkab ligi tõmbama samasugust energiat. Põhimõtteliselt võib öelda, et meie mõtted on nagu magnetid.
Me saadame need magnetid maailma ning nad tõmbavad meie juurde asju, olukordi, inimesi ja sündmusi, mis nendega harmoneeruvad. Seda nimetatakse külgetõmbeseaduseks – sarnane tõmbab sarnast. Külgetõmbeseadus on üks võimsamaid jõude universumis. Ja nagu näiteks ka gravitatsioon, toimib seegi siis, kui me sellesse ei usu. Seega on meie praegune rahaline seis mõtete tulemus, mida oleme viimaste nädalate ja kuude jooksul maailma välja saatnud.
Üks eesti luuletaja on kirja pannud umbes sellised read: «Rikkad mõtlevad rahast hästi, vaesed mõtlevad rahast halvasti…» Ma ei tea, kas teadlikult või mitte, aga see luuletaja on tabanud täpselt naelapea pihta. Just siin peitubki see konks, mida otsime. Mõtted, mida me raha kohta universumisse saadame, ja see, milliseid emotsioone seejuures tunneme, määrab sajaprotsendiliselt ära selle, kas elame külluses või vireleme vaesuses.

Meie rahaline edukus sõltub meist ja ainult meist. Nüüd saab loogilise seletuse ka küsimus, miks raske töö ei pruugi tuua rikkust. Me rügame küll tööd teha, aga samal ajal saadame välja raha kohta käivaid negatiivseid tundeid. Mõtted ja nendega kaasnevad emotsioonid on tähtsamad kui füüsilised pingutused, mida rahateenimiseks rakendame.
Kuidas aru saada, milliste mõtetega tõmbame raha ligi ja millistega tõukame eemale? Siinkohal ongi meile abiks tunded. Iga kord, kui rahast rääkides või mõeldes tunneme end halvasti, sulgeme meieni tuleva rahavoo. Iga kord, kui rahale mõeldes tunneme end hästi, lubame küllusel kergelt ja vabalt voogata.
Negatiivset energiat saadame välja ka siis, kui suhtume rikastesse halvustavalt. Äh, mingi rikas… Kuidas saab raha meie juurde tulla, kui me oma sisemuses peame rikkust halvaks? Raha on nagu sõber, kes ootab, et me teda avasüli vastu võtaksime. Ta ei tule, kui me teda väärtustamise asemel hoopis põlgame. Mõelge ise: kas meie tahame minna inimese juurde, kes meid kirub ja halvustab?!
Psühholoogid on alati soovitanud keskenduda probleemi asemel lahendusele. Sest meie elus suureneb kõik see, millele anname oma tähelepanu ja energia. See on reegel, millel ei ole erandeid! Kui ütleme «Ma ei taha olla vaene», siis keskendume probleemile, mistõttu üha suurendame seda. Ent pelgalt ütlemisest «Ma tahan olla rikas» jääb siiski väheks. Me peaksime endalt küsima: miks ma tahan olla rikas? Mida see mulle annab?
Loetledes (kasulikum on seda teha kirjalikult) kõike seda positiivset, mida rikkus meile annab, keskendume probleemi asemel lahendusele, meie energia teeb kannapöörde soovitu suunas ning tasapisi hakkavad meieni jõudma ideed ja võimalused raha ligitõmbamiseks. Mitte mingilgi moel ei ole võimalik saada rikkaks, keskendudes oma häda ja viletsuse üle virisemisele!
Rohkem kui sada aastat tagasi andis üks maailma rikkamaid mehi Andrew Carnegie ülesande noorele ajakirjanikule Napoleon Hillile intervjueerida 400 tolle aja kõige jõukamat inimest, et teada saada, mis on nende edu saladus. Carnegie ise oli selle enda jaoks juba avastanud. Hill pühendas rikaste saladuse uurimisele 20 aastat, analüüsides enam kui 500 eduka inimese elu.

Selle töö tulemusena sündis raamat «Mõtlemist muutes rikkaks» («Think and Grow Rich»). Raamat ilmus 1937. aastal ning sellest on saanud üks maailma enim müüdud mitteilukirjanduslikke teoseid. Oma pika uurimistöö käigus jõudis Hill järeldusele, mille võib lühidalt kokku panna lausesse: kogu rikkus on mõtlemise tulemus.
Kas üle 500 jõukaima inimese elu analüüsimine andis meile piisava tõestuse, et külluse loomine on meie enda kätes? Või vajame nüüd lõpliku tõe väljaselgitamiseks veel 500 kõige vaesema inimese elu analüüsimist?
Autor on lastekirjanik.