ITK lubab katkestada koostöö haiglaga

Vot sellised lood siin kaunil Hiiumaal. Artikkel kopeeritud 2.detsembri Hiiu Lehe tasulisest artiklist (tahan seda enda jaoks säilitada).

Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) loobub ambulatoorsete vastuvõttude tegemisest Hiiumaa haiglas ja tõenäoliselt katkevad jaanuarist kümnekonna erialaarsti vastuvõtud.
Haigla peaarst Gennadi Aavik rääkis, kuidas ITK juhtkond reageeris haiglate liidu kokkusaamisel, kus sotsialministeerium selgitas Eesti haiglate võrgustumise põhialuseid. Ministeerium teatas, et maakonnahaiglate võrgustumine saab toimuda kas Põhja-Eesti regionaalhaiglaga (PERH) või Tartu ülikooli kliinikumiga ja ainult neile kahele on selleks ette nähtud Euroopa Liidu struktuurfondide toetus.
“Selle peale ütles Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees Ralf Allikvee mulle, et minu kliinikumide juhid peavad sulle saatma arste ja raha saab PERH ning otsustas esimesest jaanuarist meie koostöölepingu lõpetada,” vahendas Aavik.
Ametlikku kirja haiglale saadetud pole, kuid praegusel hetkel ei saa haigla jaanuarikuuks enam  registreerida haigeid ITK arstide vastuvõttudele.
Kümme aastat tagasi
Hiiumaa haigla on eriarstide vastuvõttude korraldamisel teinud koostööd nii ITK kui PERHiga, esimesest käivad vastuvõtte tegemas 11, teisest kolm arsti. Jaanuarikuuks ei registreeri polikliinik enam patsiente silma-, taastusravi-, närvi-, südame-, reuma-, seedehaiguste-, nahaarsti, veresoontekirurgi ja ortopeedi vastuvõtule. Tõenäoliselt ei tule siia enam ka günekolooge, kes käisid Hiiumaal valves ja andsid kuus kaks vaba nädalavahetust meie saare ainukesele günekoloogile Merike Tingasele.
Jätkub koostöö PERHiga, kust Hiiumaa haiglas käivad vastuvõtte tegemas uroloog, endokrinoloog ja günekoloog.
Aavik vabandas Hiiumaa elanike ees ja palus, et patsiendid registratuuri töötajatega ei pahandaks, sest nemad pole selles süüdi. “Ilmselt peavad patsiendid nüüd jälle minema vastuvõtule mandrile – nii nagu kümme aastat tagasi,” nentis Aavik. Ta lubas, et juhul kui mingi lahendus leitakse, annab haigla sellest kohe teada.
Maavanem Riho Rahuoja ütles toimuvat kommenteerides, et nende poliitiliste mängude vastu midagi ette võtta ei saa, kuid “seda olukorda püüame kõigest hingest ära hoida”. Ta nentis, et erialaarstide vastuvõtu ärajäämine oleks väga ebamugav Hiiumaa elanike jaoks ning lahendusi püütakse leida koos PERHiga.
Hiiumaa haigla nõukogu tegi 17. novembril PERHile järelepärimise, milliste vastuvõttude jaoks oleks neil erialaarste pakkuda. Vastust sellele kirjale veel pole.
Haigla pankroti äärel
Aavik, kes on peaarsti ametikohal töötatud 15 aastaga arendanud Hiiumaa haigla kaasaegseks ja võimalusterohkeks, on murelik. “Haigla finantsid on kriitilises seisundis, kiirabireform võttis rahad ära. Seni oli haigla jätkusuutlik, ilusti arenenud, oli maksejõuline, maksime ehituseks võetud pangalaene. Olime arvestanud, mida suudame maksta ja maksime. Aga siis hakkas reformimine peale. Meilt midagi ei küsitud. Ei arvestatud, mida see reform meie haiglaga teeb. Tervishoiuameti juhataja, kel olid samuti kahtlused, ütles, et teeme proovi Hiiumaa haiglas, vaatame ehk leiame mingi elegantse lahenduse,” räägib peaarst ja tõdeb, et nüüd on lahendus see, et haigla on pankroti äärel.
Pärast kiirabireformi on haigla aastaeelarve puudujääk 140 000–150 000 eurot. Ühekordne toetus, 100 000 eurot, mis kogu probleemi ei lahenda, on alles otsustamisel.
Audit soovitab palgakärbet
Haigla majandustegevust on juba kolm korda auditeeritud. “Viimane audit, mille haigekassa tellis, andis hämmastava tulemuse ja tõestas, et statistika saab alati anda soovitud tulemuse. Oleneb, mis vaatenurgast vaadata,” nentis Aavik. Tulem oli, et siinse haigla töötajate palgad on ümbruskonna haiglate palkadest oluliselt suuremad ja haigla palgafondi tuleks vähendada 4,5–5 protsenti ja siis tuleks haigla omadega ots-otsaga kokku.
Hiiumaa haigla töötajad, arstid ja õed, saavad peaarsti sõnul miinimumpalka, kuid teevad normist märksa rohkem töötunde. “Haiglat ei saa ju kinni panna. Kogu aeg peavad arstid ja õed valves olema ja lisavalveid teevad paljud meie töötajad,” selgitas Aavik.
Ta tõi näiteks, et günekoloog Merike Tingas teeb lisaks vastuvõtule ja haiglavalvetele kuus 400 tundi koduvalveid ja käib kodust ka väljakutsetel. Väljakutses oldud aja eest makstakse lisaks palgale ka ületunnitasu. Haigla töötajatele makstakse ka koduste valvete eest. Peaarsti sõnul aga nii väikeses ulatuses, et Tallinnast appi kutsutud kolleegid nõudsid kolm korda suuremat tasu.
“Tehti ettepanek, et valvetöö ametikohtadele tuleks võtta teised inimesed, siis oleks ühe töötaja palk väiksem, aga ega sellest ju palgafond ei vähene! Iseenesest oleks see muidugi parem, sest inimeste koormus oleks väiksem. Aga kust võtta spetsialiste?” küsib Aavik.
Peaarst ütles, et on pettunud, et audiitor sellise järelduse tegi süvenemata, kust kõik need ületunnid tulevad ja ilma, et temalt oleks selle kohta selgitust küsitud.
Täna on Hiiumaal haigekassa esindajad, kes tulevad arutama, kuidas Hiiumaa haigla saaks edasi eksisteerida.
Homme kohtub Hiiu maavanem Riho Rahuoja sotsiaalministeeriumi kantsleri Marika Priskega, et haigla rahaasju arutada. “Elame ka selle kriisi üle,” ütles ta ja lisas, et püüab leida toimuvas ka positiivset. “Mõnes mõttes on see isegi hea, sest sunnib meid endid asju üle vaatama ja saame haigla olukorrast selge pildi.”