Link, kus on teksti rohkem kui siinses postituses: http://alkeemia.ee/artiklid/Motle-end-terveks-15-iseloomujoont-mis-pohjustavad-haigusi/l-12/c-1075/
1. Armukadedus põhjustab onkoloogilisi haigusi ja nõrgestab immuunsüsteemi.
2. Kättemaksuhimulisus põhjustab unetust ja kõrihaigusi.
3. Võimetus olukordi lahendada põhjustab kopsuhaigusi.
4. Moraalipõhimõtete puudumine põhjustab kroonilisi haigusi, nakkushaigusi ja nahahaigusi.
5. Liigne kategoorilisus või põikpäiselt oma uskumustest kinnipidamine põhjustab suhkruhaigust, migreeni ja põletikke.
6. Valetamine põhjustab alkoholismi, seenhaigusi ja nõrgestab immuunsüsteemi.
7. Agressiivsus põhjustab maohaavu, kõrvetisi ja soolatüükaid.
8. Kinnisus põhjustab skisofreeniat ja neeruhaigusi.
9. Õelus põhjustab epilepsiat, astmat ja aneemiat.
10. Konfliktsus põhjustab kilpnäärme laienemist.
11. Loidus põhjustab suhkruhaigust.
12. Vastuolulisus või tujukus põhjustab viljatust.
13. Julmus ja kalduvus teisi solvata põhjustab suhkruhaigust ja südamehaigusi.
14. Ärevus, muretsemine põhjustab seedimisprobleeme, südame- ja nahahaigusi.
15. Ahnus põhjustab onkoloogilisi haigusi, rasvumist ja südamehaigusi.
- See more at: http://alkeemia.ee/artiklid/Motle-end-terveks-15-iseloomujoont-mis-pohjustavad-haigusi/l-12/c-1075/#sthash.nNSajZPa.dpuf
Alguses halasin siin niisama oma elu üle, kuid õige pea jõudsin juba suuremate probleemideni, mis olid vaid kaudselt minuga seotud ja nüüd kopeerin siia igasuguseid postitusi, mis mulle vähegi huvi pakuvad. Lisan alati juurde ka lingi originaali juurde. Kuna vahest on juhtunud, et originaal võib kaotsi minna, siis on hea, kui kogu teksti oma postitustesse ära kopeerin. Teen seda kõike enda jaoks, aga seda suurem on rõõm, kui keegi teine ka sellest kasu saab:)
Friday, May 30, 2014
Teeseen
link jutule: http://static.inimene.ee/index.php?sisu=teemakeskus¢ral_id=43&article_id=566
Teeseen sisaldab hulganisti tervisele kasulikke elusorganisme, põhiliselt kasulikke pärmiseeni ja äädikhappebaktereid. Veel on teeseenes vitamiine (C-, D-, P- ja B-rühma), orgaanilisi happeid (õunhape, piimhape, oblikhape, äädikhape jt) ning hulganisti ensüüme.
Selle kultuurseene tegevus ja elukeskkond baseerub magustatud teel. Mida magusam on tee, seda intensiivsemalt areneb seen. Seen ise areneb purgi pealmises osas vedeliku peal ja hapendab jooki meeldiva maitseni 7–8 päeva jooksul. Sel teel saame magus-hapu joogi, mida kasutataksegi ravi eesmärgil. Tavaliselt vajab seen oma arenguks 10%-list suhkrulahust. Seene pealmine osa on limane ja sile, omades küllaga äädikhappebaktereid. Alumises osas on lima vähem, see rohkem reljeefne ja seal leidub pärmitaolisi seenekesi. Seen paljuneb pidevalt ja tal tekivad uued kihid, mida saab jagamiseks edukalt kasutada (eralduvad hästi üksteisest).
Selles seenes toimuvad tänu suhkrule pidevalt keerulised biokeemilised protsessid, kuni tekivadki organismile ravijõuga ühendid. Parema maitse saamiseks kasutatakse seene arenguks mitte üksnes suhkruvett, vaid eraldi valmis keedetud ja jahutatud taimeteed (must või roheline tee; piparmünt, meliss või teised meeldiva maitsega toidutaimed)
Teeseent peetakse looduslikuks antibiootikumiks (tal on antibakteriaalne toime) ning see tugevdab organismi. Seenejook mõjub hästi südamele ja liigestele, soodustab seedimist, reguleerib vere kolesteroolitaset, ergutab maksa ja sapi tööd.
Kuidas seenejooki valmistada
Keeda tee valmis:
• vala üle 1 tl purustatud teelehti 1,5–2 l keeva veega
• lase tõmmata 15–20 minutit, lase jahtuda toatemperatuurini, kurna
• aseta kiht või tükk seenest 2 l laia suuga purki
• sega tee hulka suhkur, vähemalt 100 g 1 l tee kohta
• vala seen magusa teega üle
• kata purk marliga, et õhk pääseks hästi juurde
• hoia toatemperatuuril päikese eest kaitstud kohas
Jooki võib kasutada juba paari päeva pärast, kuid selles on veel vähe kasulikke toimeaineid. 10–14 päeva pärast on vedelik täiesti ära käärinud, seen on tõusnud pinnale, mitmekordselt kasvanud ja moodustunud uued kihid. Neid võib nüüd abivajajatele jagada (anna ikka nooremaid kihte).
Kui jook läheb lõpupoole liiga hapuks, võib vees lahustatud suhkrut juurde lisada. Mõni paneb kokkuhoiuks 3 l purgile ainult paar lusikatäit suhkrut, kuid siis tekib joogis hoopis vähem kasulikke toimeaineid.
Seene hooldus
Teeseen tuleb kord kuus purgist välja võtta ja toatemperatuuril veega puhtaks pesta. Kui teejook pole sogaseks muutunud, kalla see välja ja kurna tagasi.
Puhastades tuleb ära võtta vanad seenekihid, sest need ei ole terviseks ja muudavad tõmmise sogaseks.
NB!
• Joo ainult läbipaistvat seenejooki – sogane ja liiga hapu tee toob kasu asemel ainult kahju.
• Ettevaatlikud olgu need, kellel on mao ülihappesus või tundlikkus äädika suhtes (jooge algul prooviks pool klaasitäit).
• Teeseenejooki ei soovitata juua raseduse ajal, küll aga võib sellega nahka määrida ja kurku kuristada.
• Ravi puhul tarvita seeneteed alati 30–60 minutit enne sööki.
• Suhteliselt suure suhkrusisalduse tõttu annab jook palju kaloreid.
Mille puhul ja kui palju
Angiin, igemepõletik, külmetushaigus:
• joo kuni 6 kl päevas alati enne sööki 5–6 päeva vanust teed (võib ka vanemat, kuid siis vähem), ravikuur kestab 3–5 päeva järjest
• kurista kurku 4–6 korda päevas 8–10-päevase tõmmisega 3–5 päeva jooksul
Veresoonte lupjumine, liigesehaigused:
• joo vähemalt 4 kl päevas 5 päeva vanust teed pikema aja jooksul
Kõrgvererõhktõbi, vere kõrge kolesteroolisisaldus:
• joo 8–10 päevast teed 1 kl korraga 2–3 korda päevas pikema aja jooksul
Peavalu:
• joo 6–8 päevast teed 1 kl korraga 3–4 korda päevas kuni 4 nädala jooksul
Seedehäired, jämesoolepõletik:
• joo vähemalt 10 päevast teed 1 kl korraga 3–4 korda päevas 1 kuu jooksul; pea paar päeva vahet ja jätka
Nahahaigused (ka vistrikuline rasune näonahk, seenhaigused):
• leota 10–12 päevases teejoogis marlist salvrätt ja pane haigele kohale 20–30 minutiks; vaheta salvrätti, protseduur võiks kokku kesta 3–4 tundi päevas
• suus oleva seenhaiguse korral tuleb kuristada teejoogiga vähemalt 6 korda päevas
Küüneseen:
• pane ööseks küünele tükike teeseent, sile pind ülespoole, kata kilega, seo kinni ja jäta peale terveks päevaks (4 päeva ära pese küüsi), protseduuri korrata pidevalt
Abiks söögitegemisel:
• Seenejoogist võib teha huvitava maitsega karastusjooke, lisades sidrunit või mõnda meelepärast mahla, kuid see on maitsev ka niisama.
• Võib valmistada ka heamaitselise äädika, milleks peab teeseenejook seisma vähemalt 2 kuud. Seejärel kurna läbi mitmekordse marli ja kuumuta aeglasel tulel umbes 1 tund, kurna veel kord ja jahuta. Võib lisada ka sidrunit, nii saab imepärase äädika toitude maitsestamiseks. Liig hapuks läinud seenejooki võib kasutada liha marineerimiseks (hoida teejoogis umbes 2 tundi)
• Seenejoogiga saab maitsestada ka toorsalateid ja õlikastmeid.
Aive Luigela
toitumisspetsialist ja loodusravi austaja
Terviserüübet teeseenest
Kahjuks teeseent poes ja apteegis ei müüda – seda antakse käest kätte nagu kingitust. Kellel õnnestub see tuttava käest saada, on õnnega koos.Teeseen sisaldab hulganisti tervisele kasulikke elusorganisme, põhiliselt kasulikke pärmiseeni ja äädikhappebaktereid. Veel on teeseenes vitamiine (C-, D-, P- ja B-rühma), orgaanilisi happeid (õunhape, piimhape, oblikhape, äädikhape jt) ning hulganisti ensüüme.
Selle kultuurseene tegevus ja elukeskkond baseerub magustatud teel. Mida magusam on tee, seda intensiivsemalt areneb seen. Seen ise areneb purgi pealmises osas vedeliku peal ja hapendab jooki meeldiva maitseni 7–8 päeva jooksul. Sel teel saame magus-hapu joogi, mida kasutataksegi ravi eesmärgil. Tavaliselt vajab seen oma arenguks 10%-list suhkrulahust. Seene pealmine osa on limane ja sile, omades küllaga äädikhappebaktereid. Alumises osas on lima vähem, see rohkem reljeefne ja seal leidub pärmitaolisi seenekesi. Seen paljuneb pidevalt ja tal tekivad uued kihid, mida saab jagamiseks edukalt kasutada (eralduvad hästi üksteisest).
Selles seenes toimuvad tänu suhkrule pidevalt keerulised biokeemilised protsessid, kuni tekivadki organismile ravijõuga ühendid. Parema maitse saamiseks kasutatakse seene arenguks mitte üksnes suhkruvett, vaid eraldi valmis keedetud ja jahutatud taimeteed (must või roheline tee; piparmünt, meliss või teised meeldiva maitsega toidutaimed)
Teeseent peetakse looduslikuks antibiootikumiks (tal on antibakteriaalne toime) ning see tugevdab organismi. Seenejook mõjub hästi südamele ja liigestele, soodustab seedimist, reguleerib vere kolesteroolitaset, ergutab maksa ja sapi tööd.
Kuidas seenejooki valmistada
Keeda tee valmis:
• vala üle 1 tl purustatud teelehti 1,5–2 l keeva veega
• lase tõmmata 15–20 minutit, lase jahtuda toatemperatuurini, kurna
• aseta kiht või tükk seenest 2 l laia suuga purki
• sega tee hulka suhkur, vähemalt 100 g 1 l tee kohta
• vala seen magusa teega üle
• kata purk marliga, et õhk pääseks hästi juurde
• hoia toatemperatuuril päikese eest kaitstud kohas
Jooki võib kasutada juba paari päeva pärast, kuid selles on veel vähe kasulikke toimeaineid. 10–14 päeva pärast on vedelik täiesti ära käärinud, seen on tõusnud pinnale, mitmekordselt kasvanud ja moodustunud uued kihid. Neid võib nüüd abivajajatele jagada (anna ikka nooremaid kihte).
Kui jook läheb lõpupoole liiga hapuks, võib vees lahustatud suhkrut juurde lisada. Mõni paneb kokkuhoiuks 3 l purgile ainult paar lusikatäit suhkrut, kuid siis tekib joogis hoopis vähem kasulikke toimeaineid.
Seene hooldus
Teeseen tuleb kord kuus purgist välja võtta ja toatemperatuuril veega puhtaks pesta. Kui teejook pole sogaseks muutunud, kalla see välja ja kurna tagasi.
Puhastades tuleb ära võtta vanad seenekihid, sest need ei ole terviseks ja muudavad tõmmise sogaseks.
NB!
• Joo ainult läbipaistvat seenejooki – sogane ja liiga hapu tee toob kasu asemel ainult kahju.
• Ettevaatlikud olgu need, kellel on mao ülihappesus või tundlikkus äädika suhtes (jooge algul prooviks pool klaasitäit).
• Teeseenejooki ei soovitata juua raseduse ajal, küll aga võib sellega nahka määrida ja kurku kuristada.
• Ravi puhul tarvita seeneteed alati 30–60 minutit enne sööki.
• Suhteliselt suure suhkrusisalduse tõttu annab jook palju kaloreid.
Mille puhul ja kui palju
Angiin, igemepõletik, külmetushaigus:
• joo kuni 6 kl päevas alati enne sööki 5–6 päeva vanust teed (võib ka vanemat, kuid siis vähem), ravikuur kestab 3–5 päeva järjest
• kurista kurku 4–6 korda päevas 8–10-päevase tõmmisega 3–5 päeva jooksul
Veresoonte lupjumine, liigesehaigused:
• joo vähemalt 4 kl päevas 5 päeva vanust teed pikema aja jooksul
Kõrgvererõhktõbi, vere kõrge kolesteroolisisaldus:
• joo 8–10 päevast teed 1 kl korraga 2–3 korda päevas pikema aja jooksul
Peavalu:
• joo 6–8 päevast teed 1 kl korraga 3–4 korda päevas kuni 4 nädala jooksul
Seedehäired, jämesoolepõletik:
• joo vähemalt 10 päevast teed 1 kl korraga 3–4 korda päevas 1 kuu jooksul; pea paar päeva vahet ja jätka
Nahahaigused (ka vistrikuline rasune näonahk, seenhaigused):
• leota 10–12 päevases teejoogis marlist salvrätt ja pane haigele kohale 20–30 minutiks; vaheta salvrätti, protseduur võiks kokku kesta 3–4 tundi päevas
• suus oleva seenhaiguse korral tuleb kuristada teejoogiga vähemalt 6 korda päevas
Küüneseen:
• pane ööseks küünele tükike teeseent, sile pind ülespoole, kata kilega, seo kinni ja jäta peale terveks päevaks (4 päeva ära pese küüsi), protseduuri korrata pidevalt
Abiks söögitegemisel:
• Seenejoogist võib teha huvitava maitsega karastusjooke, lisades sidrunit või mõnda meelepärast mahla, kuid see on maitsev ka niisama.
• Võib valmistada ka heamaitselise äädika, milleks peab teeseenejook seisma vähemalt 2 kuud. Seejärel kurna läbi mitmekordse marli ja kuumuta aeglasel tulel umbes 1 tund, kurna veel kord ja jahuta. Võib lisada ka sidrunit, nii saab imepärase äädika toitude maitsestamiseks. Liig hapuks läinud seenejooki võib kasutada liha marineerimiseks (hoida teejoogis umbes 2 tundi)
• Seenejoogiga saab maitsestada ka toorsalateid ja õlikastmeid.
Aive Luigela
toitumisspetsialist ja loodusravi austaja
Wednesday, May 28, 2014
VÄE SUURENDAMISE PALVE.
VÄE SUURENDAMISE PALVE.
Tekst on võetud fb'st Hingeabi kooli pildi kirjeldusest https://www.facebook.com/photo.php?fbid=1428835184053460&set=a.1386810304922615.1073741828.100007809763221&type=1&theater
Hommikul suheldes Emakese Maaga ( Jumalanna Gaia ), teda tänades ja tehes maandust, ütles ta mulle, et mul on vaja uue etapi jaoks ettevalmistusi teha.
Palus mul võtta paberi ja üles kirjutada palve, mis seotud väe suurendamisega.
Küsisin , kas võin selle teile edastada, siis Gaia ütles, et kindlasti, sest selleks info
antaksegi, et ka teised saaksid enda arendamisega tegeleda.
Palun lugege seda palvet kõva häälega Kõiksusele, et tema korraldaks teile vajalikud liikumised selle protsessi jaoks. Loe keskendudes ja olles kohal iseenda juures.
PALVE.
Mina .......( nimi ) selles kehastuses hingena palun enda väe tasandi võimendamist ja suurendamist.
Olen oma arenguga sellises etapis, kus olen valmis tõusma uuele kõrgemale tasandile ja võimeline vastu võtma suuremal hulgal valgust ja armastust.
Palun sellega seoses üle vaadata kõik minu kehad ( emotsionaal, mentaal, eeter, karmakeha ), kanalid ja tšakrad, et kõik saavad olla vastavuses uute võimsate energiate sobitamiseks.
Palun läbi teha täielik puhastus ja korrastus minu olemuses , et saan alustada väe suurendamise protsessi.
Aitäh !
Peale selle palve lugemist soovitan olla paigal, pikali, istudes , kuulata meditatiivset muusikat ja TUNNETADA, mis hakkab toimuma teie kehas.
Palju inglikesi teile abiks !
Hommikul suheldes Emakese Maaga ( Jumalanna Gaia ), teda tänades ja tehes maandust, ütles ta mulle, et mul on vaja uue etapi jaoks ettevalmistusi teha.
Palus mul võtta paberi ja üles kirjutada palve, mis seotud väe suurendamisega.
Küsisin , kas võin selle teile edastada, siis Gaia ütles, et kindlasti, sest selleks info
antaksegi, et ka teised saaksid enda arendamisega tegeleda.
Palun lugege seda palvet kõva häälega Kõiksusele, et tema korraldaks teile vajalikud liikumised selle protsessi jaoks. Loe keskendudes ja olles kohal iseenda juures.
PALVE.
Mina .......( nimi ) selles kehastuses hingena palun enda väe tasandi võimendamist ja suurendamist.
Olen oma arenguga sellises etapis, kus olen valmis tõusma uuele kõrgemale tasandile ja võimeline vastu võtma suuremal hulgal valgust ja armastust.
Palun sellega seoses üle vaadata kõik minu kehad ( emotsionaal, mentaal, eeter, karmakeha ), kanalid ja tšakrad, et kõik saavad olla vastavuses uute võimsate energiate sobitamiseks.
Palun läbi teha täielik puhastus ja korrastus minu olemuses , et saan alustada väe suurendamise protsessi.
Aitäh !
Peale selle palve lugemist soovitan olla paigal, pikali, istudes , kuulata meditatiivset muusikat ja TUNNETADA, mis hakkab toimuma teie kehas.
Palju inglikesi teile abiks !
Tuesday, May 27, 2014
Psoriaas - ravi nipp
Juhtusin lugema fb grupis 'šamaanid, teadjad, ravitsejad' ühte teematõstatamist psoriaasi kohta. Olen ka varasemalt samalaadseid küsimusi seal näinud, nii et teen siis siia ühe postituse selle kohta, kuidas minu isa psoriaasi ravis.
Psoriaas on tal olnud juba pikka aega ja ta on saanud igasuguseid kreeme ja rohtusid peale määrimiseks. Küll on määrinud end meresoolaga ja tõrvaseebiga. Kõik need abivahendid on küll leevendanud olukorda, kuid päris välja pole haigust ravinud. Psoriaasi tõttu on ka liigesd nii palju kannatada saanud, et välja on vahetatud nii puus kui põlv (kunstliigesed). NB, kes veel ei tea, siis psoriaas mõjutab tugevalt ka liigeste tervist (kuluvad kiiremini).
Aga siin on üks nipp, millega minu isa sai oma käsivartelt psoriaasivallutustest lahti:
Võta TÄIESTI VALGE paber (ilma ruutude, joonte ja pastakakriipsudeta), kortsuta see kägarasse ja pane taldrikule. Nüüd süüta paber põlema ja lase sel lõpuni põleda. Siis puhu tuhk taldrikult kraanikaussi (ohutuse mõttes ei soovita prügikasti puhuda, äkki läheb uuesti põlema). Taldriku põhjale jääb õhkõrn kollakas kirme, mis tuleb ruttu-ruttu psoriaasilaikudele määrida. Tegutsema peab väga kiiresti, sest kui see kollakas kirme ära jahtub, siis ei saa seda enam taldriku küljest kätte.
Seda protseduuri on soovitatav teha igal õhtul (pärast pesu) täpselt nii kaua, kuni psoriaasilaigud on kadunud.
Väike soovitus kogu protseduuri jaoks. Ärge tehke seda väikeste laste juuresolekul. Seda ennekõike tuleohutuse eesmärgil.
Kuna psoriaas on pärilik, siis pean ka mina arvestama sellega, et kuldsetes viiekümnendates võin mõne liigese välja vahetada. Praegu elan päris hästi, sest mul on vaid vaskapoolsel küünarnukil üks ca 1cm suurune kare laiguke, mis annab end stressirohketel hetkedel hästi tunda. Kuna ta mul vaevusi ei tekita, siis pole enda nahal paberipõletamisprotseduure teinud. Pigem on see väike laiguke mulle teejuhiks, ta annab õigel ajal märku, et aeg on oma stressidega tegelema hakata. Inimene on ju muidu nii loll tegelane, et ta ei saa teinekord enne üldse stressist arugi, kui keha pole sellest märku andnud. :D
Psoriaas on tal olnud juba pikka aega ja ta on saanud igasuguseid kreeme ja rohtusid peale määrimiseks. Küll on määrinud end meresoolaga ja tõrvaseebiga. Kõik need abivahendid on küll leevendanud olukorda, kuid päris välja pole haigust ravinud. Psoriaasi tõttu on ka liigesd nii palju kannatada saanud, et välja on vahetatud nii puus kui põlv (kunstliigesed). NB, kes veel ei tea, siis psoriaas mõjutab tugevalt ka liigeste tervist (kuluvad kiiremini).
Aga siin on üks nipp, millega minu isa sai oma käsivartelt psoriaasivallutustest lahti:
Võta TÄIESTI VALGE paber (ilma ruutude, joonte ja pastakakriipsudeta), kortsuta see kägarasse ja pane taldrikule. Nüüd süüta paber põlema ja lase sel lõpuni põleda. Siis puhu tuhk taldrikult kraanikaussi (ohutuse mõttes ei soovita prügikasti puhuda, äkki läheb uuesti põlema). Taldriku põhjale jääb õhkõrn kollakas kirme, mis tuleb ruttu-ruttu psoriaasilaikudele määrida. Tegutsema peab väga kiiresti, sest kui see kollakas kirme ära jahtub, siis ei saa seda enam taldriku küljest kätte.
Seda protseduuri on soovitatav teha igal õhtul (pärast pesu) täpselt nii kaua, kuni psoriaasilaigud on kadunud.
Väike soovitus kogu protseduuri jaoks. Ärge tehke seda väikeste laste juuresolekul. Seda ennekõike tuleohutuse eesmärgil.
Kuna psoriaas on pärilik, siis pean ka mina arvestama sellega, et kuldsetes viiekümnendates võin mõne liigese välja vahetada. Praegu elan päris hästi, sest mul on vaid vaskapoolsel küünarnukil üks ca 1cm suurune kare laiguke, mis annab end stressirohketel hetkedel hästi tunda. Kuna ta mul vaevusi ei tekita, siis pole enda nahal paberipõletamisprotseduure teinud. Pigem on see väike laiguke mulle teejuhiks, ta annab õigel ajal märku, et aeg on oma stressidega tegelema hakata. Inimene on ju muidu nii loll tegelane, et ta ei saa teinekord enne üldse stressist arugi, kui keha pole sellest märku andnud. :D
Tuesday, May 20, 2014
Monday, May 19, 2014
Suhkruhaiguse ravi
Originaaltekts on copitud siit http://www.remedyway.ee/suhkruhaigus
| ||||||||||
|
Sunday, May 18, 2014
mandalad
Need mandalapildid on võetud valgusesaar.ee e-poest. Kuna mul hetkel ostmiseks vabasid vahendeid ei jätku, siis pean piirduma arvutiekraanil vaatamisega. Aga kel vähegi raha üle, see telligu omale originaalid ära. Valik on seal muidugi palju-palju laiem.
Thursday, May 15, 2014
Ei mahu ikka veel tuuleparkide teema mulle hinge...
Siiani pole ma veel saanud vastust küsimusele, mitu barrelit naftat kulub selleks, et kasutada ühte hiiglaslikku tuulegeneraatorit. Etapid peaks olema järgmised:
1. rauamaagi kaevandamine (või vanaraua kogumine?),
2. selle transport ahjudesse (või mistahes nimetus sel siis ka poleks),
3. raua valmistamine,
4. detailide valmistamine,
5. detailide töötlemine korrosioonikaitevahenditega ja/või värvimine, millele eelneb nende vahendite tootmine.
6. ei tohiks unustada tootmiskäigus tekkiva prügi utiliseerimist
7. detailide transport ja monteerimine
8. edasiste hooldustööde jaoks kulutatud kütus, sest jala ju tuugeni juurde ei kõnni.
9. hooldustööriistade ja -vahendite tootmine ning sellega kaasneva prügi (kulunud tööriistad, tühjad kanistrid vms) utiliseerimine,
10. tuugeni remont (ma veel ütlen teile, et need tuugenid saavad pidevalt rikki minema - ma siiralt loodan seda, sest see oleks paras karistus arednajatele ja rajajatele selle eest, et nad meist takniga üle sõidavad),
11. tuugeni kasutusaja otsasaamisel selle lahtimonteerinime ja detailide ära transportimine
12. metalli ümbertöötlemine
kaudselt võib kindlasti mingi koefitsendiga sisse arvestada ka kõikide tootmiseks ja paigaldamiseks vajaminevate seadeldiste ehitamine (metallitöötlusseaded, transpordivahendid, hooldusvahendite tootmistehased jne jne jne)
Ja kindlasti jäi mul veel üht-teist vahele, sest kohe ei tule kõik meelde.
Kui me nüüd kõik need barrelid kokku arvutaks, kas siis ei saaks mitmesaja tuuliku kohta kolosaalset numbrit? Kardan, et saab küll. Ja kui palju me saaks selle naftaga juba praegu elektrit toota? Ma arvan, et päris palju.
SÄH, SULLE, ROHELIST ENERGIAT!!!!
Kas on tõesti sel kõigel mõtet? Kas on vaja lõhkuda kaunist merevaadet, kalade loomulikku elukeskkonda, lindude rändeteid? Kas on vaja riskida visuaalse ja mürareostusega, vibratsioonide ja võngete tekkega kohaliku rahva tervise nimel? Kas tõesti pole muud lahendust? Kas tõesti paneb raha kõik asjad paika? Kelle jaoks see kasulik on?
Miks ei võiks hakata mõtlema sellele, kuidas elektrit vähem tarbida? Ja kas on üldse kõike seda kraami vaja, mida igasugused tehased toodavad? jne jne jne
1. rauamaagi kaevandamine (või vanaraua kogumine?),
2. selle transport ahjudesse (või mistahes nimetus sel siis ka poleks),
3. raua valmistamine,
4. detailide valmistamine,
5. detailide töötlemine korrosioonikaitevahenditega ja/või värvimine, millele eelneb nende vahendite tootmine.
6. ei tohiks unustada tootmiskäigus tekkiva prügi utiliseerimist
7. detailide transport ja monteerimine
8. edasiste hooldustööde jaoks kulutatud kütus, sest jala ju tuugeni juurde ei kõnni.
9. hooldustööriistade ja -vahendite tootmine ning sellega kaasneva prügi (kulunud tööriistad, tühjad kanistrid vms) utiliseerimine,
10. tuugeni remont (ma veel ütlen teile, et need tuugenid saavad pidevalt rikki minema - ma siiralt loodan seda, sest see oleks paras karistus arednajatele ja rajajatele selle eest, et nad meist takniga üle sõidavad),
11. tuugeni kasutusaja otsasaamisel selle lahtimonteerinime ja detailide ära transportimine
12. metalli ümbertöötlemine
kaudselt võib kindlasti mingi koefitsendiga sisse arvestada ka kõikide tootmiseks ja paigaldamiseks vajaminevate seadeldiste ehitamine (metallitöötlusseaded, transpordivahendid, hooldusvahendite tootmistehased jne jne jne)
Ja kindlasti jäi mul veel üht-teist vahele, sest kohe ei tule kõik meelde.
Kui me nüüd kõik need barrelid kokku arvutaks, kas siis ei saaks mitmesaja tuuliku kohta kolosaalset numbrit? Kardan, et saab küll. Ja kui palju me saaks selle naftaga juba praegu elektrit toota? Ma arvan, et päris palju.
SÄH, SULLE, ROHELIST ENERGIAT!!!!
Kas on tõesti sel kõigel mõtet? Kas on vaja lõhkuda kaunist merevaadet, kalade loomulikku elukeskkonda, lindude rändeteid? Kas on vaja riskida visuaalse ja mürareostusega, vibratsioonide ja võngete tekkega kohaliku rahva tervise nimel? Kas tõesti pole muud lahendust? Kas tõesti paneb raha kõik asjad paika? Kelle jaoks see kasulik on?
Miks ei võiks hakata mõtlema sellele, kuidas elektrit vähem tarbida? Ja kas on üldse kõike seda kraami vaja, mida igasugused tehased toodavad? jne jne jne
Wednesday, May 14, 2014
Tuugeniteema! Suur raha hiidlasi ei huvita?
Ostsin Hiiu lehest artikli ja tean, et teen pattu, et seda siin teistele tasuta edasi jagan, aga teema on selline, et peaks jõudma nii paljude inimesteni, kui vähegi võimalik. Seega loodan Hardalt kergemat karistust.
Artikli copy-paste on siin:
Kuigi Hiiu vallajuhtide ja Loode-Eesti meretuulepargi arendaja vaheline ühiste kavatsuste protokoll lubab hiidlastele tulevikus rikastumist ja palju raha, näib, et hiidlasi see lihtsalt ei huvita.
Maahommiku saates kordas OÜ Nelja Energia juht Martin Kruus kolm korda, et meretuulepargil on väga palju pooldajaid. Kruusi põhjendused on, et meretuulepark on Hiiumaast piisavalt kaugel ja reaalset mõju sellega Hiiumaa elule ei kaasne ning hiidlased näevad selles Hiiumaa uut arenguvõimalust.
Avalikkuse huvi seda ei kinnita, kuigi tsiteerides Maahommiku saatejuhti: “Kingitusi puistatakse nagu lennukilt.” Kolmapäeval Kärdla kinosaalis peetud avalikul arutelul osales 16 inimest. Suurem osa neist ühiste kavatsuste protokolli algatanud valimisliidu Üks Hiiumaa, Hiiu vallavolikogu või linnavalitsuse liikmed ning kuus osalejat mujalt. Kõrgessaare vaba aja keskuses peetud arutelul oli huvilisi kümmekond, neist vaid kaks väljastpoolt.
Kärdla arutelul ütles vallavanem Georg Linkov, et tema on oma otsuse teinud ja toetab protokolli allkirjastamist.
Üks arutelul osalenud ja koostööprotokolli algatanud valimisliidu Üks Hiiumaa liige ütles, et tema arvates see, et inimesed aruteludele ei tulnud, on märk sellest, et nad usaldavad algatajaid ja leiavad, et koostöö tuulepargi arendajatega on hea asi.
Kuhu nad kiirustavad?
Hiiu Leht uuris mitteosalemise põhjusi mõnelt, kes Facebookis aktiivselt meretuulepargi teemalistes aruteludes osalenud. Mitmed neist ütlesid, et olid muude asjadega hõivatud või et nad ei võta eelnimetatud protokolli tõsiselt.
Aira Toss nimetas arendajate rahalubadusi suureks mulliks ja ütles, et kuna “kogu trall käib stiilis “Hiiu valla kodanike hüvanguks””, ei ole tema Käina valla kodanikuna sellesse teemasse eriti sisse läinud. “Mulle tundub, rõhutan sõna tundub, et Hiiu valla juhid kiirustavad kuskile liiga kiiresti, ilma, et neil oleks aega mõelda. Arendajate kiirustamine on täiesti arusaadav, aga vallajuhtide oma veidi arusaamatum – eelkõige ei saa ma aru sellest, miks nad endast “poliitilised laibad” tahavad teha. Kas nad tõesti ei saa aru, et Hiiumaal ei ole võimalik niimoodi inimestest üle sõita? Ma arvan, et Jaanus [Valk] ei saa tegelikult ise hästi enam aru, et mida ta teeb. Ta unustab ära, et hiidlased lihtsalt kardavad tuuleparke ja inimestele, kes midagi kardavad, ei saa peale pressida volikogu otsusega mingisugust lahendust, öeldes, et see on Teie jaoks kasulik, miks Te totud aru ei saa, et see kasulik on.”
Juta Ülemaantee ütles, et hinges kripeldab, kuna ta ei saanud tuulepargi-teemalisest üritusest osa võtta. “Eks ma natukene lootsin siiski, et mingi info üritusel räägitust ka üldsuse ette jõuab, sest ei saa ju olla nii, et need sada-kakssada inimest (ma täpselt ei tea, palju rahvast oli), kes arutelul osalesid, saavad otsustada ja kinnitada kogu Hiiumaa elanike arvamust.” Ülemaantee ütles, et teda ei üllataks, kui teabepäevadel käis kohal just see osa saareelanikest, kellele on suurte lubadustega juba korralik ajuloputus ära tehtud.
“Seda ma kohe kindlasti ei usu, et tuuleparkidega mingit raha või õnne kaasnema hakkab. Enda mätta otsast kiigates ma kuskilt rahalaegast silmapiiril terendamas ei näe. Minul näiteks rahaline seis küll mingeid soodusaktsiaid lubada ei võimalda. Hea, kui arved makstud saan ja leiva ka lauale. Üle ei jää küll midagi,” rääkis Ülemaantee ja küsis, kas nüüdseks on asi juba lõplikult otsustatud ja tagasiteed enam pole.
Käina ja Emmaste ühinemist ei aruta
Käina vallavolikogu esimees Üllar Padari ütles, et volikogu ei ole arutanud Hiiu valla ja Nelja Energia ühinemist ühiste kavatsuste protokolliga ja neil on selle arutamiseks ka liiga vähe infot. “Kui Hiiu vald seda soovib, võiks seda arutada HOLi volikogus, kus peaks selgeks saama kõnealuse protokolli võlud ja valud,” pakkus Padari, kes juhib ka Hiiumaa omavalitsuste liitu (HOL).
Emmaste vallavanem Tiit Paulus ütles, et protokolliga ühinemist volikogus arutatud ei ole, kuid Emmaste vallavolikogu ühtne seisukoht on, et ollakse liiga suurte tuuleparkide vastu Hiiumaa maismaal ja rannikumeres.
Paulus ütles, et tema hinnangul ei ole Nelja Energia lubadused reaalselt täidetavad. Ka on tuulepargi mõjud keskonnale, ja mitte üksnes arenduspiirkonnas, vaid üldisemalt, veel väga ebaselged: “Kuidas hakkavad tuulikud mõjutama kalavarusid, lindude, hüljeste pesitsemist, milline on müra ja vibratsiooni mõju loodusele. Lisaks kitsenevad kalapüügivõimalused nii tuulepargi ehitusperioodil kui hiljem. Ka visuaalne pilt Hiiumaa rannikust saab kindlasti pikkadeks aegadeks teise väärtuse. Ja kui peaks hakatama rajama lagedaid liinitrasside koridore läbi Hiiumaa metsade, siis millised tagajärjed see loodusele kaasa toob,” loetles Paulus.
Maahommiku saates selgitas Hiiu kaluri traallaeva kapten Vjatšeslav Utjupin, et kaks kalapüügipiirkonda on üsna meretuuleparkide lähedal, kolmas täitsa kõrval. Utjupin ütles, et see seab traalpüügile teatud piirangud. Ta ei osanud öelda, kas tuuleparkide ehitus ja hilisem müra kaladele kuidagi mõjub, kuid kinnitas, et kala on väga tundlik loom ja ette on raske öelda, kuidas ta käituma hakkab. “Kui ehitus kestab aastaid, siis on siin aastaid sogane vesi ja niikaua me lihtsalt ei saa siin püüda,” oletas Utjupin.
Merealade planeering
Enne ühiste kavatsuste protokolli tutvustas maavalitsuse osakonnajuhataja Aivi Telvik Kärdla kokkusaamisel Hiiumaa merealade teemaplaneeringut, mis määrab ka tulevaste meretuuleparkide asukohad. Mais on kavas planeering kooskõlastada, 5. juuni seminaril seda tutvustada. Siis saab veel teha põhjendatud ettepanekuid ja nende alusel saab planeeringut korrigeerida. Telvik rõhutas, et ettepanekud peavad olema põhjendatud, mitte lihtsalt stiilis “Me ei taha!”.
Hiiu valla ja Loode-Eesti meretuulepargi arendaja OÜ Nelja Energia Ühiste kavatsuste protokolli tutvustas Hiiu vallavolikogu esimees Jaanus Valk.
Maimu Juhe ütles, et tuulepargi tulekut ei saa otsustada Hiiu vallavolikogu liikmed üksi, kuna see puudutab kogu saart.
Valk kinnitas, et tuulepargid saare rannikumerre rajatakse niikuinii ning koostööst meretuuleparkide arendajatega on Hiiu vallal ainult võita, eelkõige raha. “Mitte ükski meist ei taha Hiiumaale halba,” kinnitas volikogu esimees ning lisas, et Hiiu vallavolikogu arutelu ühiste kavatsuste protokolli üle jätkub.
Artikli copy-paste on siin:
Kuigi Hiiu vallajuhtide ja Loode-Eesti meretuulepargi arendaja vaheline ühiste kavatsuste protokoll lubab hiidlastele tulevikus rikastumist ja palju raha, näib, et hiidlasi see lihtsalt ei huvita.
Maahommiku saates kordas OÜ Nelja Energia juht Martin Kruus kolm korda, et meretuulepargil on väga palju pooldajaid. Kruusi põhjendused on, et meretuulepark on Hiiumaast piisavalt kaugel ja reaalset mõju sellega Hiiumaa elule ei kaasne ning hiidlased näevad selles Hiiumaa uut arenguvõimalust.
Avalikkuse huvi seda ei kinnita, kuigi tsiteerides Maahommiku saatejuhti: “Kingitusi puistatakse nagu lennukilt.” Kolmapäeval Kärdla kinosaalis peetud avalikul arutelul osales 16 inimest. Suurem osa neist ühiste kavatsuste protokolli algatanud valimisliidu Üks Hiiumaa, Hiiu vallavolikogu või linnavalitsuse liikmed ning kuus osalejat mujalt. Kõrgessaare vaba aja keskuses peetud arutelul oli huvilisi kümmekond, neist vaid kaks väljastpoolt.
Kärdla arutelul ütles vallavanem Georg Linkov, et tema on oma otsuse teinud ja toetab protokolli allkirjastamist.
Üks arutelul osalenud ja koostööprotokolli algatanud valimisliidu Üks Hiiumaa liige ütles, et tema arvates see, et inimesed aruteludele ei tulnud, on märk sellest, et nad usaldavad algatajaid ja leiavad, et koostöö tuulepargi arendajatega on hea asi.
Kuhu nad kiirustavad?
Hiiu Leht uuris mitteosalemise põhjusi mõnelt, kes Facebookis aktiivselt meretuulepargi teemalistes aruteludes osalenud. Mitmed neist ütlesid, et olid muude asjadega hõivatud või et nad ei võta eelnimetatud protokolli tõsiselt.
Aira Toss nimetas arendajate rahalubadusi suureks mulliks ja ütles, et kuna “kogu trall käib stiilis “Hiiu valla kodanike hüvanguks””, ei ole tema Käina valla kodanikuna sellesse teemasse eriti sisse läinud. “Mulle tundub, rõhutan sõna tundub, et Hiiu valla juhid kiirustavad kuskile liiga kiiresti, ilma, et neil oleks aega mõelda. Arendajate kiirustamine on täiesti arusaadav, aga vallajuhtide oma veidi arusaamatum – eelkõige ei saa ma aru sellest, miks nad endast “poliitilised laibad” tahavad teha. Kas nad tõesti ei saa aru, et Hiiumaal ei ole võimalik niimoodi inimestest üle sõita? Ma arvan, et Jaanus [Valk] ei saa tegelikult ise hästi enam aru, et mida ta teeb. Ta unustab ära, et hiidlased lihtsalt kardavad tuuleparke ja inimestele, kes midagi kardavad, ei saa peale pressida volikogu otsusega mingisugust lahendust, öeldes, et see on Teie jaoks kasulik, miks Te totud aru ei saa, et see kasulik on.”
Juta Ülemaantee ütles, et hinges kripeldab, kuna ta ei saanud tuulepargi-teemalisest üritusest osa võtta. “Eks ma natukene lootsin siiski, et mingi info üritusel räägitust ka üldsuse ette jõuab, sest ei saa ju olla nii, et need sada-kakssada inimest (ma täpselt ei tea, palju rahvast oli), kes arutelul osalesid, saavad otsustada ja kinnitada kogu Hiiumaa elanike arvamust.” Ülemaantee ütles, et teda ei üllataks, kui teabepäevadel käis kohal just see osa saareelanikest, kellele on suurte lubadustega juba korralik ajuloputus ära tehtud.
“Seda ma kohe kindlasti ei usu, et tuuleparkidega mingit raha või õnne kaasnema hakkab. Enda mätta otsast kiigates ma kuskilt rahalaegast silmapiiril terendamas ei näe. Minul näiteks rahaline seis küll mingeid soodusaktsiaid lubada ei võimalda. Hea, kui arved makstud saan ja leiva ka lauale. Üle ei jää küll midagi,” rääkis Ülemaantee ja küsis, kas nüüdseks on asi juba lõplikult otsustatud ja tagasiteed enam pole.
Käina ja Emmaste ühinemist ei aruta
Käina vallavolikogu esimees Üllar Padari ütles, et volikogu ei ole arutanud Hiiu valla ja Nelja Energia ühinemist ühiste kavatsuste protokolliga ja neil on selle arutamiseks ka liiga vähe infot. “Kui Hiiu vald seda soovib, võiks seda arutada HOLi volikogus, kus peaks selgeks saama kõnealuse protokolli võlud ja valud,” pakkus Padari, kes juhib ka Hiiumaa omavalitsuste liitu (HOL).
Emmaste vallavanem Tiit Paulus ütles, et protokolliga ühinemist volikogus arutatud ei ole, kuid Emmaste vallavolikogu ühtne seisukoht on, et ollakse liiga suurte tuuleparkide vastu Hiiumaa maismaal ja rannikumeres.
Paulus ütles, et tema hinnangul ei ole Nelja Energia lubadused reaalselt täidetavad. Ka on tuulepargi mõjud keskonnale, ja mitte üksnes arenduspiirkonnas, vaid üldisemalt, veel väga ebaselged: “Kuidas hakkavad tuulikud mõjutama kalavarusid, lindude, hüljeste pesitsemist, milline on müra ja vibratsiooni mõju loodusele. Lisaks kitsenevad kalapüügivõimalused nii tuulepargi ehitusperioodil kui hiljem. Ka visuaalne pilt Hiiumaa rannikust saab kindlasti pikkadeks aegadeks teise väärtuse. Ja kui peaks hakatama rajama lagedaid liinitrasside koridore läbi Hiiumaa metsade, siis millised tagajärjed see loodusele kaasa toob,” loetles Paulus.
Maahommiku saates selgitas Hiiu kaluri traallaeva kapten Vjatšeslav Utjupin, et kaks kalapüügipiirkonda on üsna meretuuleparkide lähedal, kolmas täitsa kõrval. Utjupin ütles, et see seab traalpüügile teatud piirangud. Ta ei osanud öelda, kas tuuleparkide ehitus ja hilisem müra kaladele kuidagi mõjub, kuid kinnitas, et kala on väga tundlik loom ja ette on raske öelda, kuidas ta käituma hakkab. “Kui ehitus kestab aastaid, siis on siin aastaid sogane vesi ja niikaua me lihtsalt ei saa siin püüda,” oletas Utjupin.
Merealade planeering
Enne ühiste kavatsuste protokolli tutvustas maavalitsuse osakonnajuhataja Aivi Telvik Kärdla kokkusaamisel Hiiumaa merealade teemaplaneeringut, mis määrab ka tulevaste meretuuleparkide asukohad. Mais on kavas planeering kooskõlastada, 5. juuni seminaril seda tutvustada. Siis saab veel teha põhjendatud ettepanekuid ja nende alusel saab planeeringut korrigeerida. Telvik rõhutas, et ettepanekud peavad olema põhjendatud, mitte lihtsalt stiilis “Me ei taha!”.
Hiiu valla ja Loode-Eesti meretuulepargi arendaja OÜ Nelja Energia Ühiste kavatsuste protokolli tutvustas Hiiu vallavolikogu esimees Jaanus Valk.
Maimu Juhe ütles, et tuulepargi tulekut ei saa otsustada Hiiu vallavolikogu liikmed üksi, kuna see puudutab kogu saart.
Valk kinnitas, et tuulepargid saare rannikumerre rajatakse niikuinii ning koostööst meretuuleparkide arendajatega on Hiiu vallal ainult võita, eelkõige raha. “Mitte ükski meist ei taha Hiiumaale halba,” kinnitas volikogu esimees ning lisas, et Hiiu vallavolikogu arutelu ühiste kavatsuste protokolli üle jätkub.
Wednesday, May 7, 2014
Elekter ja tuulikud!!!
Elektrivarustuse kindlustab riik
Hiiumaa kõige aktuaalsemaks teemaks on viimasel ajal praamiliikluse kõrval kujunenud elektrivarustus. Eesmärk on ju hea – et Lääne-Eesti saarestik oleks ühendatud ühtsesse energiasüsteemi. See on eelkõige julgeolekupoliitiline küsimus, kuid tagab meile ka võimaluse uute tootmisvõimsuste rajamiseks, mis omakorda on uute töökohtade loomise eeldus.
Olen Hiiumaa elektrivarustuse küsimusega tegelenud aastast 2011, mil saarte ringtoite ehituse kavatsus lülitati valitsuskoalitsiooni lepingusse. See tähendab 110 kW liini väljaehitamist Leisist Kärdlasse ja võimsuste kasvades sealt edasi üle Vormsi Noarootsi.
See idee on kirjas ka praeguses koalitsioonileppes. Ja mis kõige tähtsam, see on õnnestunud esitada ettepanekuna riiklikku energeetika arengukavasse.
Viimasel ajal on ringtoite rajamise ideega hakanud spekuleerima tuulepargi arendaja, eesmärgiga tekitada avalik huvi oma ummikusse jooksnud projekti vastu, pakkudes kohalikele elanikele boonusena aktsiate omandamise võimalust
Lube ja lepinguid pole
Arusaamatuks jääb, miks on Loode-Eesti meretuulepargi arendaja asunud asju ajama tagurpidi. Hiidlaste seas köetakse huvi tuulepargi vastu üles olukorras, kus arendajal puuduvad riiklikud kooskõlastused ja load tuulepargi rajamiseks.
Tuulepargi rajamiseks vajaliku hoonestusloa andmine kuulub riigi pädevusse, vallal pole selles mingit rolli. See tähendab, et keskkonnauuringute tulemuste alusel otsustab loa andmise võimalikkuse riik. Aktsiate müügist Hiiumaa elanikele oleks mõtet rääkida aga alles siis, kui olemas on ka tuulepargi hoonestusluba.
2007. aastal võttis tuulepargi arendaja ASilt Elering välja liitumisloa tehnilised tingimused Harku alajaamas, mis tähendanuks merekaabli ehitamist Hiiu madalalt Harkusse. Arendaja lepingut ei sõlminud ja väljastatud tehnilised tingimused aegusid 2008. 2010. aastal esitas arendaja Eleringile taotluse liitumisvõimaluste ja eeltingimuste kohta. Elering väljastas arendajale eeltingimused nelja võimaliku liitumisvõimaluse kohta, kuhu saaks rajada 330 kW ühenduskaablid. Tuleb märkida, et eeltingimuste väljastamine pole kummalegi poolele juriidiliselt siduv. Tuulepargi arendaja pole Eleringiga peale 2010. aasta kirja mingeid ametlikke läbirääkimisi pidanud, et liitumise osas kokku leppida. Seda kummalisem on, et vald ja arendaja räägivad nüüd liitumiskohast Kanapeeksis. See võib olla unistus, mitte tegelikkus.
Ka aprilli algul Hiiumaal käinud Eleringi juhatuse liige Kalle Kilk ütles, et saarte ringtoitest üle Hiiumaal asuva Kanapeeksi alajaama luges ta ajakirjandusest.
Riik tõmbab pidurit
Omamata liitumise tehnilisi tingimusi, esitas arendaja 2010. aasta alguses tuulepargi hoonestusloa taotluse majandusministeeriumile. Kooskõlastusringil ei andnud ei siseministeerium ega keskkonnaministeerium sellele nõusolekut, kuna projektil puudus keskkonnamõjude hinnang. Samal ajal võttis valitsus vastu otsuse, et tuuleparkidele hoonestuslubade väljaandmine lõpetatakse, kuna riigile antud ülesanne tuuleenergia arendamiseks on täidetud. Sellega tuulepargi arendajate asjajamine riiklikul tasandil ka lõppes ja mingeid ametlikke käike pole enam tehtud.
Nüüd, mil on teada riigi seisukoht uute tuuleparkide rajamise osas – uusi tootmisvõimsusi toetatakse vaid ulatuses, mis on vajalik Eesti taastuvenergia eesmärgi täitmiseks kuni aastani 2020 – võime küsida, mida siis saab hiidlastele lahke lubadusena välja käidud ühiste kavatsuste protokollist. Võib öelda, et nende aktsiate eest, mida praegu rahvale pakutakse, saab vaid meretuult hingata. Aga seda saab ka ilma rahata.
Praegu ei ole küll märgata, et tuulepargil oleks riiklikul tasandil mingidki juured all.
Tuleb lisada, et arendusel puudub ka lootus Euroopa Liidu abirahade saamiseks, kuna Loode-Eesti meretuuleparki pole PCI (project on common interest) projektinimekirjades, millele on võimalik taotleda investeeringuabi (CEF). Samuti pole neil taastuvenergia kompensatsiooni võimalust, kuna tuulest toodetud elektri maht on piiratud 600 GWh’ga aastas ja ligilähedases mahus Eestis tuulest elektrit juba toodetakse.
Avalikkusele on antud teada, et ühiste kavatsuste protokolli alusel alustavad Hiiu vald ja Hiiumaa meretuulepargi arendajad koostööd, kuid selge on ka see, et see paber ei võta eelpool loetletud takistusi meretuulepargi arenduse teelt. Riigikogu analüüsiosakonnahinnang tõi välja ka ühiste kavatsuste protokolli nõrkused: Hiiu vallale seatakse sellega kohustused, mida seadusandlus ei võimalda vallal täita ning lepingus pole tagatisi, et arendaja oma lubadusi täidab.
Üle 8000 vastuallkirja
Miks siis ikka soovitakse koostööprotokolli sõlmida enne, kui arendaja on saanud loa tuulepargi rajamiseks? Millele loodavad arendaja ja vald olukorras, kus riik on ise asunud lahendama saarte ringtoite küsimust ja olemas on otsus, et seda tehakse ühtse energiasüsteemi osana niigi?
Kui tuuleparkide rajamisel on seni olnud suureks takistuseks avalikkuse suur vastuseis Hiiumaal, siis ehk loodetakse lisada projektile väärtust, et asja edasi ajada ja anda kindlustunne järgmisele arendajale?
Me ei saa unustada, et kuhugi ei ole kadunud nende 8000 inimese hääled, kes andsid allkirja rajatavate tuuleparkide vastu. See dokument on jõus ja see pole kuhugi kadunud. Ekslik on arvata, et üle 8000 allkirjaga seisukohta saab muuta Hiiu valla 19liikmelise volikogu nende saadikute arvamusega, kes ühiste kavatsuste protokolli allkirjastavad. Need kaks arvu pole võrreldavad ja isegi kogu volikogu ei saa võtta vastu kogu Hiiumaa tulevikku määravaid otsuseid.
Kes tagab Hiiumaa julgeoleku?
Murettekitav on nende Hiiumaa poliitikute ja ka arendajate tegevus ajal, mil on teada riiklik kava ringtoite arendamiseks, kuid kes samal ajal kleebivad veel olematule tuulepargile ringtoite silti. Kui me seda silti tõe pähe võtame, oleme iseendid petnud.
Kes siis on meie saare julgeoleku, sotsiaalse ja majandusliku arengu tagaja? Kas riik või tuulepark, mille rajamiseks pole luba antud ja mida mina loodan, et ei tulegi. Mõelgem, kas saab lubada jagada hiidlastele tuulepargi aktsiaid, kui puuduvad load tuulepargi rajamiseks. Ja miks lubatakse hiidlastele ringtoidet, mida riik nagunii juba arendab?
Mõelgem hästi järele, mida see hiigeltuulepark meile annab ja mida kaasa toob. Elu tuleb vaadata tervikuna, nii, et igal muutusel on tagajärg. Seda, millised muutused toovad kaasa hiiglaslikud meretuulepargid, alajaam, mis ise tarbib rohkem elektrit kui kogu Hiiu saare tarbijad kokku, ja tohutud kõrgepingeliinide trassikoridorid – seda me ju veel ei tea.
TARMO MÄND
Riigikogu liige
Hiiumaa kõige aktuaalsemaks teemaks on viimasel ajal praamiliikluse kõrval kujunenud elektrivarustus. Eesmärk on ju hea – et Lääne-Eesti saarestik oleks ühendatud ühtsesse energiasüsteemi. See on eelkõige julgeolekupoliitiline küsimus, kuid tagab meile ka võimaluse uute tootmisvõimsuste rajamiseks, mis omakorda on uute töökohtade loomise eeldus.
Olen Hiiumaa elektrivarustuse küsimusega tegelenud aastast 2011, mil saarte ringtoite ehituse kavatsus lülitati valitsuskoalitsiooni lepingusse. See tähendab 110 kW liini väljaehitamist Leisist Kärdlasse ja võimsuste kasvades sealt edasi üle Vormsi Noarootsi.
See idee on kirjas ka praeguses koalitsioonileppes. Ja mis kõige tähtsam, see on õnnestunud esitada ettepanekuna riiklikku energeetika arengukavasse.
Viimasel ajal on ringtoite rajamise ideega hakanud spekuleerima tuulepargi arendaja, eesmärgiga tekitada avalik huvi oma ummikusse jooksnud projekti vastu, pakkudes kohalikele elanikele boonusena aktsiate omandamise võimalust
Lube ja lepinguid pole
Arusaamatuks jääb, miks on Loode-Eesti meretuulepargi arendaja asunud asju ajama tagurpidi. Hiidlaste seas köetakse huvi tuulepargi vastu üles olukorras, kus arendajal puuduvad riiklikud kooskõlastused ja load tuulepargi rajamiseks.
Tuulepargi rajamiseks vajaliku hoonestusloa andmine kuulub riigi pädevusse, vallal pole selles mingit rolli. See tähendab, et keskkonnauuringute tulemuste alusel otsustab loa andmise võimalikkuse riik. Aktsiate müügist Hiiumaa elanikele oleks mõtet rääkida aga alles siis, kui olemas on ka tuulepargi hoonestusluba.
2007. aastal võttis tuulepargi arendaja ASilt Elering välja liitumisloa tehnilised tingimused Harku alajaamas, mis tähendanuks merekaabli ehitamist Hiiu madalalt Harkusse. Arendaja lepingut ei sõlminud ja väljastatud tehnilised tingimused aegusid 2008. 2010. aastal esitas arendaja Eleringile taotluse liitumisvõimaluste ja eeltingimuste kohta. Elering väljastas arendajale eeltingimused nelja võimaliku liitumisvõimaluse kohta, kuhu saaks rajada 330 kW ühenduskaablid. Tuleb märkida, et eeltingimuste väljastamine pole kummalegi poolele juriidiliselt siduv. Tuulepargi arendaja pole Eleringiga peale 2010. aasta kirja mingeid ametlikke läbirääkimisi pidanud, et liitumise osas kokku leppida. Seda kummalisem on, et vald ja arendaja räägivad nüüd liitumiskohast Kanapeeksis. See võib olla unistus, mitte tegelikkus.
Ka aprilli algul Hiiumaal käinud Eleringi juhatuse liige Kalle Kilk ütles, et saarte ringtoitest üle Hiiumaal asuva Kanapeeksi alajaama luges ta ajakirjandusest.
Riik tõmbab pidurit
Omamata liitumise tehnilisi tingimusi, esitas arendaja 2010. aasta alguses tuulepargi hoonestusloa taotluse majandusministeeriumile. Kooskõlastusringil ei andnud ei siseministeerium ega keskkonnaministeerium sellele nõusolekut, kuna projektil puudus keskkonnamõjude hinnang. Samal ajal võttis valitsus vastu otsuse, et tuuleparkidele hoonestuslubade väljaandmine lõpetatakse, kuna riigile antud ülesanne tuuleenergia arendamiseks on täidetud. Sellega tuulepargi arendajate asjajamine riiklikul tasandil ka lõppes ja mingeid ametlikke käike pole enam tehtud.
Nüüd, mil on teada riigi seisukoht uute tuuleparkide rajamise osas – uusi tootmisvõimsusi toetatakse vaid ulatuses, mis on vajalik Eesti taastuvenergia eesmärgi täitmiseks kuni aastani 2020 – võime küsida, mida siis saab hiidlastele lahke lubadusena välja käidud ühiste kavatsuste protokollist. Võib öelda, et nende aktsiate eest, mida praegu rahvale pakutakse, saab vaid meretuult hingata. Aga seda saab ka ilma rahata.
Praegu ei ole küll märgata, et tuulepargil oleks riiklikul tasandil mingidki juured all.
Tuleb lisada, et arendusel puudub ka lootus Euroopa Liidu abirahade saamiseks, kuna Loode-Eesti meretuuleparki pole PCI (project on common interest) projektinimekirjades, millele on võimalik taotleda investeeringuabi (CEF). Samuti pole neil taastuvenergia kompensatsiooni võimalust, kuna tuulest toodetud elektri maht on piiratud 600 GWh’ga aastas ja ligilähedases mahus Eestis tuulest elektrit juba toodetakse.
Avalikkusele on antud teada, et ühiste kavatsuste protokolli alusel alustavad Hiiu vald ja Hiiumaa meretuulepargi arendajad koostööd, kuid selge on ka see, et see paber ei võta eelpool loetletud takistusi meretuulepargi arenduse teelt. Riigikogu analüüsiosakonnahinnang tõi välja ka ühiste kavatsuste protokolli nõrkused: Hiiu vallale seatakse sellega kohustused, mida seadusandlus ei võimalda vallal täita ning lepingus pole tagatisi, et arendaja oma lubadusi täidab.
Üle 8000 vastuallkirja
Miks siis ikka soovitakse koostööprotokolli sõlmida enne, kui arendaja on saanud loa tuulepargi rajamiseks? Millele loodavad arendaja ja vald olukorras, kus riik on ise asunud lahendama saarte ringtoite küsimust ja olemas on otsus, et seda tehakse ühtse energiasüsteemi osana niigi?
Kui tuuleparkide rajamisel on seni olnud suureks takistuseks avalikkuse suur vastuseis Hiiumaal, siis ehk loodetakse lisada projektile väärtust, et asja edasi ajada ja anda kindlustunne järgmisele arendajale?
Me ei saa unustada, et kuhugi ei ole kadunud nende 8000 inimese hääled, kes andsid allkirja rajatavate tuuleparkide vastu. See dokument on jõus ja see pole kuhugi kadunud. Ekslik on arvata, et üle 8000 allkirjaga seisukohta saab muuta Hiiu valla 19liikmelise volikogu nende saadikute arvamusega, kes ühiste kavatsuste protokolli allkirjastavad. Need kaks arvu pole võrreldavad ja isegi kogu volikogu ei saa võtta vastu kogu Hiiumaa tulevikku määravaid otsuseid.
Kes tagab Hiiumaa julgeoleku?
Murettekitav on nende Hiiumaa poliitikute ja ka arendajate tegevus ajal, mil on teada riiklik kava ringtoite arendamiseks, kuid kes samal ajal kleebivad veel olematule tuulepargile ringtoite silti. Kui me seda silti tõe pähe võtame, oleme iseendid petnud.
Kes siis on meie saare julgeoleku, sotsiaalse ja majandusliku arengu tagaja? Kas riik või tuulepark, mille rajamiseks pole luba antud ja mida mina loodan, et ei tulegi. Mõelgem, kas saab lubada jagada hiidlastele tuulepargi aktsiaid, kui puuduvad load tuulepargi rajamiseks. Ja miks lubatakse hiidlastele ringtoidet, mida riik nagunii juba arendab?
Mõelgem hästi järele, mida see hiigeltuulepark meile annab ja mida kaasa toob. Elu tuleb vaadata tervikuna, nii, et igal muutusel on tagajärg. Seda, millised muutused toovad kaasa hiiglaslikud meretuulepargid, alajaam, mis ise tarbib rohkem elektrit kui kogu Hiiu saare tarbijad kokku, ja tohutud kõrgepingeliinide trassikoridorid – seda me ju veel ei tea.
TARMO MÄND
Riigikogu liige
Sunday, May 4, 2014
poolvääriskivide linke
http://www.kristalliteraapia.ee/
http://gemaddicts.com/
http://gemologyonline.com/Forum/phpBB2/viewtopic.php?f=34&t=15131
http://crystal-cure.com/
http://www.healing-crystals-healing-stones.com/#!jasper-healing-stones/c1wxj
http://www.madagascarminerals.com/pd-blue-agate-spheres-40mm.cfm
http://mrbead.co.uk/Merchant2/merchant.mvc?Screen=PROD&Product_Code=ga684&Category_Code=&Store_Code=1
http://mrbead.co.uk/
http://mrbead.co.uk/Merchant2/merchant.mvc?Screen=PROD&Product_Code=ga4384&Category_Code=peridot&Store_Code=1
http://gemaddicts.com/
http://gemologyonline.com/Forum/phpBB2/viewtopic.php?f=34&t=15131
http://crystal-cure.com/
http://www.healing-crystals-healing-stones.com/#!jasper-healing-stones/c1wxj
http://www.madagascarminerals.com/pd-blue-agate-spheres-40mm.cfm
http://mrbead.co.uk/Merchant2/merchant.mvc?Screen=PROD&Product_Code=ga684&Category_Code=&Store_Code=1
http://mrbead.co.uk/
http://mrbead.co.uk/Merchant2/merchant.mvc?Screen=PROD&Product_Code=ga4384&Category_Code=peridot&Store_Code=1
Tuuleparkide teema jälle
Panin siia Valimisliit Üks Hiiuma staatusest mõned pildid, kuna kohe ei viitsi läbi lugeda ja kardan, et õhtul ei leia enam neid FB avarustest üles...
Hea hiidlane!
Ootame Sind kaasa mõtlema-rääkima.
Hiiu Vallavalitsus korraldab meretuuleparkide teemalise (tulud, ohud jms) ning Hiiu Vallavalikogus menetluses oleva ühiste kavatsuste protokolli tutvustava avaliku arutelu:
Esmaspäeval 05 mai 2014 kell 18:00 Kõrgessaare Vaba Aja Keskuses (Tervisemaja , Tööstuse tee 25, Kõrgessaare alevik);
Kolmapäeval 07 mai 2014 kell 18:00 Kärdla Kultuurikeskuse kinosaalis (Rookopli 18, Kärdla).
Hea hiidlane!
Ootame Sind kaasa mõtlema-rääkima.
Hiiu Vallavalitsus korraldab meretuuleparkide teemalise (tulud, ohud jms) ning Hiiu Vallavalikogus menetluses oleva ühiste kavatsuste protokolli tutvustava avaliku arutelu:
Esmaspäeval 05 mai 2014 kell 18:00 Kõrgessaare Vaba Aja Keskuses (Tervisemaja , Tööstuse tee 25, Kõrgessaare alevik);
Kolmapäeval 07 mai 2014 kell 18:00 Kärdla Kultuurikeskuse kinosaalis (Rookopli 18, Kärdla).
Friday, May 2, 2014
Link kristallide juurde
Tegemist inglisekeelse e-poega, aga lingi panen siia pigem informatsiooni pärast, mida sealt ammutada saab http://crystal-cure.com
taldade refleksoloogia
Originaatekst on siin http://koduhaldjas.blogspot.com/2014/01/taldade-refleksoloogia.html?spref=fb
Mis on refleksoloogia?
Refleksoloogia on ravi, mille käigus stimuleeritakse
kindlaid kehaosi, et tuua esile muutus või vastus teistes kehaosades,
eesmärgiga luua keha, mõistuse ja hinge vaheline tasakaal.
Refleksoloogia pärineb Hiinast, kus seda on kasutatud
juba tuhendeid aastaid. See teraapia põhineb mõistmisel, et kõik
kehaosad on omavahel seotud kanaleid pidi, läbi mille voolab eluenergia.
Kui meie energiatase on madal ning pinged blokeerivad loomuliku
voolamise, siis meie organsüsteem ei saa korralikult funktsioneerida.
Aastasadade jooksul on koostatud palju refleksoloogilisi kaarte,
kus on ära toodud kõigi kehaorganite peegelduspiirkonnad kehapinnal. Kui
meil on tekkinud näiteks jalatalla alla nahapaksend või konnasilm, võib
see näidata mingi organi pikaajalist ülekoormust. Refleksoloog vajutab
sõrmede või spetsiaalse pulgaga erinevaid talla, käe, näo või
kõrvapiirkondi ning leides valusaid tsoone saab informatsiooni organismi
seisundist. Teraapia käigus saab terapeut tervikpildi inimese
hetkeseisundist, aga ka kroonilistest ning ammu läbipõetud haigustest.
Organism peegeldab kehapinnale info oma seisundeist ehk läbi valusate
tsoonide palub abi ja jõudu vastava organi või süsteemi
tasakaalustamiseks. Kui inimese omad kompensatsioonimehhanismid enam ei
toimi ning füsioloogiline homöostaas on häirunud, vajab ta
proffessionaalse refleksoloogi abi. Et refleksoloogilise tsooni
mõjutamine annab tihti küllalt tugevaid reaktsioone, eeldab selle
meetodi kasutamine eelnevat head koolitust ja töökogemust. Nende
meetodite keerukusaste on niivõrd kõrge, et kodus eneseravimiseks võivad
osutuda ohtlikuks.
Tähtsamad terviklikud tsoonidesüsteemid on jalalabal, peopesas,
kõrvas ja koljul. On avastatud, et igal süsteemil on lisaks veel oma
spetsialiseerumine. Jalalaba süsteem on spetsialiseerunud luustiku,
liigeste, organite ehituslike kudede kajastamisele, kõrv närvisüsteemi
ja hormonaalsüsteemi kajastamisele; kolju mentaalsete stresside
kajastamisele.
Subscribe to:
Posts (Atom)