Elekter ja tuulikud!!!

Elektrivarustuse kindlustab riik
Hiiumaa kõige aktuaalsemaks teemaks on viimasel ajal praamiliikluse kõrval kujunenud elektrivarustus. Eesmärk on ju hea – et Lääne-Eesti saarestik oleks ühendatud ühtsesse energiasüsteemi. See on eelkõige julgeolekupoliitiline küsimus, kuid tagab meile ka võimaluse uute tootmisvõimsuste rajamiseks, mis omakorda on uute töökohtade loomise eeldus.
Olen Hiiumaa elektrivarustuse küsimusega tegelenud aastast 2011, mil saarte ringtoite ehituse kavatsus lülitati valitsuskoalitsiooni lepingusse. See tähendab 110 kW liini väljaehitamist Leisist Kärdlasse ja võimsuste kasvades sealt edasi üle Vormsi Noarootsi.
See idee on kirjas ka praeguses koalitsioonileppes. Ja mis kõige tähtsam, see on õnnestunud esitada ettepanekuna riiklikku energeetika arengukavasse.
Viimasel ajal on ringtoite rajamise ideega hakanud spekuleerima tuulepargi arendaja, eesmärgiga tekitada avalik huvi oma ummikusse jooksnud projekti vastu, pakkudes kohalikele elanikele boonusena aktsiate omandamise võimalust
Lube ja lepinguid pole
Arusaamatuks jääb, miks on Loode-Eesti meretuulepargi arendaja asunud asju ajama tagurpidi. Hiidlaste seas köetakse huvi tuulepargi vastu üles olukorras, kus arendajal puuduvad riiklikud kooskõlastused ja load tuulepargi rajamiseks.
Tuulepargi rajamiseks vajaliku hoonestusloa andmine kuulub riigi pädevusse, vallal pole selles mingit rolli. See tähendab, et keskkonnauuringute tulemuste alusel otsustab loa andmise võimalikkuse riik. Aktsiate müügist Hiiumaa elanikele oleks mõtet rääkida aga alles siis, kui olemas on ka tuulepargi hoonestusluba.
2007. aastal võttis tuulepargi arendaja ASilt Elering välja liitumisloa tehnilised tingimused Harku alajaamas, mis tähendanuks merekaabli ehitamist Hiiu madalalt Harkusse. Arendaja lepingut ei sõlminud ja väljastatud tehnilised tingimused aegusid 2008. 2010. aastal esitas arendaja Eleringile taotluse liitumisvõimaluste ja eeltingimuste kohta. Elering väljastas arendajale eeltingimused nelja võimaliku liitumisvõimaluse kohta, kuhu saaks rajada 330 kW ühenduskaablid. Tuleb märkida, et eeltingimuste väljastamine pole kummalegi poolele juriidiliselt siduv. Tuulepargi arendaja pole Eleringiga peale 2010. aasta kirja mingeid ametlikke läbirääkimisi pidanud, et liitumise osas kokku leppida. Seda kummalisem on, et vald ja arendaja räägivad nüüd liitumiskohast Kanapeeksis. See võib olla unistus, mitte tegelikkus.
Ka aprilli algul Hiiumaal käinud Eleringi juhatuse liige Kalle Kilk ütles, et saarte ringtoitest üle Hiiumaal asuva Kanapeeksi alajaama luges ta ajakirjandusest.
Riik tõmbab pidurit
Omamata liitumise tehnilisi tingimusi, esitas arendaja 2010. aasta alguses tuulepargi hoonestusloa taotluse majandusministeeriumile. Kooskõlastusringil ei andnud ei siseministeerium ega keskkonnaministeerium sellele nõusolekut, kuna projektil puudus keskkonnamõjude hinnang. Samal ajal võttis valitsus vastu otsuse, et tuuleparkidele hoonestuslubade väljaandmine lõpetatakse, kuna riigile antud ülesanne tuuleenergia arendamiseks on täidetud. Sellega tuulepargi arendajate asjajamine riiklikul tasandil ka lõppes ja mingeid ametlikke käike pole enam tehtud.
Nüüd, mil on teada riigi seisukoht uute tuuleparkide rajamise osas – uusi tootmisvõimsusi toetatakse vaid ulatuses, mis on vajalik Eesti taastuvenergia eesmärgi täitmiseks kuni aastani 2020 – võime küsida, mida siis saab hiidlastele lahke lubadusena välja käidud ühiste kavatsuste protokollist. Võib öelda, et nende aktsiate eest, mida praegu rahvale pakutakse, saab vaid meretuult hingata. Aga seda saab ka ilma rahata.
Praegu ei ole küll märgata, et tuulepargil oleks riiklikul tasandil mingidki juured all.
Tuleb lisada, et arendusel puudub ka lootus Euroopa Liidu abirahade saamiseks, kuna Loode-Eesti meretuuleparki pole PCI (project on common interest) projektinimekirjades, millele on võimalik taotleda investeeringuabi (CEF). Samuti pole neil taastuvenergia kompensatsiooni võimalust, kuna tuulest toodetud elektri maht on piiratud 600 GWh’ga aastas ja ligilähedases mahus Eestis tuulest elektrit juba toodetakse.
Avalikkusele on antud teada, et ühiste kavatsuste protokolli alusel alustavad Hiiu vald ja Hiiumaa meretuulepargi arendajad koostööd, kuid selge on ka see, et see paber ei võta eelpool loetletud takistusi meretuulepargi arenduse teelt. Riigikogu analüüsiosakonnahinnang tõi välja ka ühiste kavatsuste protokolli nõrkused: Hiiu vallale seatakse sellega kohustused, mida seadusandlus ei võimalda vallal täita ning lepingus pole tagatisi, et arendaja oma lubadusi täidab.
Üle 8000 vastuallkirja
Miks siis ikka soovitakse koostööprotokolli sõlmida enne, kui arendaja on saanud loa tuulepargi rajamiseks? Millele loodavad arendaja ja vald olukorras, kus riik on ise asunud lahendama saarte ringtoite küsimust ja olemas on otsus, et seda tehakse ühtse energiasüsteemi osana niigi?
Kui tuuleparkide rajamisel on seni olnud suureks takistuseks avalikkuse suur vastuseis Hiiumaal, siis ehk loodetakse lisada projektile väärtust, et asja edasi ajada ja anda kindlustunne järgmisele arendajale?
Me ei saa unustada, et kuhugi ei ole kadunud nende 8000 inimese hääled, kes andsid allkirja rajatavate tuuleparkide vastu. See dokument on jõus ja see pole kuhugi kadunud. Ekslik on arvata, et üle 8000 allkirjaga seisukohta saab muuta Hiiu valla 19liikmelise volikogu nende saadikute arvamusega, kes ühiste kavatsuste protokolli allkirjastavad. Need kaks arvu pole võrreldavad ja isegi kogu volikogu ei saa võtta vastu kogu Hiiumaa tulevikku määravaid otsuseid.
Kes tagab Hiiumaa julgeoleku?
Murettekitav on nende Hiiumaa poliitikute ja ka arendajate tegevus ajal, mil on teada riiklik kava ringtoite arendamiseks, kuid kes samal ajal kleebivad veel olematule tuulepargile ringtoite silti. Kui me seda silti tõe pähe võtame, oleme iseendid petnud.
Kes siis on meie saare julgeoleku, sotsiaalse ja majandusliku arengu tagaja? Kas riik või tuulepark, mille rajamiseks pole luba antud ja mida mina loodan, et ei tulegi. Mõelgem, kas saab lubada jagada hiidlastele tuulepargi aktsiaid, kui puuduvad load tuulepargi rajamiseks. Ja miks lubatakse hiidlastele ringtoidet, mida riik nagunii juba arendab?
Mõelgem hästi järele, mida see hiigeltuulepark meile annab ja mida kaasa toob. Elu tuleb vaadata tervikuna, nii, et igal muutusel on tagajärg. Seda, millised muutused toovad kaasa hiiglaslikud meretuulepargid, alajaam, mis ise tarbib rohkem elektrit kui kogu Hiiu saare tarbijad kokku, ja tohutud kõrgepingeliinide trassikoridorid – seda me ju veel ei tea.
TARMO MÄND
Riigikogu liige