Elektrivarustuse kindlustab riik
Hiiumaa kõige aktuaalsemaks teemaks
on viimasel ajal praamiliikluse kõrval kujunenud elektrivarustus.
Eesmärk on ju hea – et Lääne-Eesti saarestik oleks ühendatud ühtsesse
energiasüsteemi. See on eelkõige julgeolekupoliitiline küsimus, kuid
tagab meile ka võimaluse uute tootmisvõimsuste rajamiseks, mis omakorda
on uute töökohtade loomise eeldus.
Olen Hiiumaa elektrivarustuse
küsimusega tegelenud aastast 2011, mil saarte ringtoite ehituse kavatsus
lülitati valitsuskoalitsiooni lepingusse. See tähendab 110 kW liini
väljaehitamist Leisist Kärdlasse ja võimsuste kasvades sealt edasi üle
Vormsi Noarootsi.
See idee on kirjas ka praeguses
koalitsioonileppes. Ja mis kõige tähtsam, see on õnnestunud esitada
ettepanekuna riiklikku energeetika arengukavasse.
Viimasel ajal on
ringtoite rajamise ideega hakanud spekuleerima tuulepargi arendaja,
eesmärgiga tekitada avalik huvi oma ummikusse jooksnud projekti vastu,
pakkudes kohalikele elanikele boonusena aktsiate omandamise võimalust
Lube ja lepinguid pole
Arusaamatuks jääb, miks on Loode-Eesti meretuulepargi arendaja asunud
asju ajama tagurpidi. Hiidlaste seas köetakse huvi tuulepargi vastu üles
olukorras, kus arendajal puuduvad riiklikud kooskõlastused ja load
tuulepargi rajamiseks.
Tuulepargi rajamiseks vajaliku hoonestusloa
andmine kuulub riigi pädevusse, vallal pole selles mingit rolli. See
tähendab, et keskkonnauuringute tulemuste alusel otsustab loa andmise
võimalikkuse riik. Aktsiate müügist Hiiumaa elanikele oleks mõtet
rääkida aga alles siis, kui olemas on ka tuulepargi hoonestusluba.
2007. aastal võttis tuulepargi arendaja ASilt Elering välja liitumisloa
tehnilised tingimused Harku alajaamas, mis tähendanuks merekaabli
ehitamist Hiiu madalalt Harkusse. Arendaja lepingut ei sõlminud ja
väljastatud tehnilised tingimused aegusid 2008. 2010. aastal esitas
arendaja Eleringile taotluse liitumisvõimaluste ja eeltingimuste kohta.
Elering väljastas arendajale eeltingimused nelja võimaliku
liitumisvõimaluse kohta, kuhu saaks rajada 330 kW ühenduskaablid. Tuleb
märkida, et eeltingimuste väljastamine pole kummalegi poolele
juriidiliselt siduv. Tuulepargi arendaja pole Eleringiga peale 2010.
aasta kirja mingeid ametlikke läbirääkimisi pidanud, et liitumise osas
kokku leppida. Seda kummalisem on, et vald ja arendaja räägivad nüüd
liitumiskohast Kanapeeksis. See võib olla unistus, mitte tegelikkus.
Ka aprilli algul Hiiumaal käinud Eleringi juhatuse liige Kalle Kilk
ütles, et saarte ringtoitest üle Hiiumaal asuva Kanapeeksi alajaama
luges ta ajakirjandusest.
Riik tõmbab pidurit
Omamata liitumise
tehnilisi tingimusi, esitas arendaja 2010. aasta alguses tuulepargi
hoonestusloa taotluse majandusministeeriumile. Kooskõlastusringil ei
andnud ei siseministeerium ega keskkonnaministeerium sellele nõusolekut,
kuna projektil puudus keskkonnamõjude hinnang. Samal ajal võttis
valitsus vastu otsuse, et tuuleparkidele hoonestuslubade väljaandmine
lõpetatakse, kuna riigile antud ülesanne tuuleenergia arendamiseks on
täidetud. Sellega tuulepargi arendajate asjajamine riiklikul tasandil ka
lõppes ja mingeid ametlikke käike pole enam tehtud.
Nüüd, mil on
teada riigi seisukoht uute tuuleparkide rajamise osas – uusi
tootmisvõimsusi toetatakse vaid ulatuses, mis on vajalik Eesti
taastuvenergia eesmärgi täitmiseks kuni aastani 2020 – võime küsida,
mida siis saab hiidlastele lahke lubadusena välja käidud ühiste
kavatsuste protokollist. Võib öelda, et nende aktsiate eest, mida praegu
rahvale pakutakse, saab vaid meretuult hingata. Aga seda saab ka ilma
rahata.
Praegu ei ole küll märgata, et tuulepargil oleks riiklikul tasandil mingidki juured all.
Tuleb lisada, et arendusel puudub ka lootus Euroopa Liidu abirahade
saamiseks, kuna Loode-Eesti meretuuleparki pole PCI (project on common
interest) projektinimekirjades, millele on võimalik taotleda
investeeringuabi (CEF). Samuti pole neil taastuvenergia kompensatsiooni
võimalust, kuna tuulest toodetud elektri maht on piiratud 600 GWh’ga
aastas ja ligilähedases mahus Eestis tuulest elektrit juba toodetakse.
Avalikkusele on antud teada, et ühiste kavatsuste protokolli alusel
alustavad Hiiu vald ja Hiiumaa meretuulepargi arendajad koostööd, kuid
selge on ka see, et see paber ei võta eelpool loetletud takistusi
meretuulepargi arenduse teelt. Riigikogu analüüsiosakonnahinnang tõi
välja ka ühiste kavatsuste protokolli nõrkused: Hiiu vallale seatakse
sellega kohustused, mida seadusandlus ei võimalda vallal täita ning
lepingus pole tagatisi, et arendaja oma lubadusi täidab.
Üle 8000 vastuallkirja
Miks siis ikka soovitakse koostööprotokolli sõlmida enne, kui arendaja
on saanud loa tuulepargi rajamiseks? Millele loodavad arendaja ja vald
olukorras, kus riik on ise asunud lahendama saarte ringtoite küsimust ja
olemas on otsus, et seda tehakse ühtse energiasüsteemi osana niigi?
Kui tuuleparkide rajamisel on seni olnud suureks takistuseks avalikkuse
suur vastuseis Hiiumaal, siis ehk loodetakse lisada projektile
väärtust, et asja edasi ajada ja anda kindlustunne järgmisele
arendajale?
Me ei saa unustada, et kuhugi ei ole kadunud nende 8000
inimese hääled, kes andsid allkirja rajatavate tuuleparkide vastu. See
dokument on jõus ja see pole kuhugi kadunud. Ekslik on arvata, et üle
8000 allkirjaga seisukohta saab muuta Hiiu valla 19liikmelise volikogu
nende saadikute arvamusega, kes ühiste kavatsuste protokolli
allkirjastavad. Need kaks arvu pole võrreldavad ja isegi kogu volikogu
ei saa võtta vastu kogu Hiiumaa tulevikku määravaid otsuseid.
Kes tagab Hiiumaa julgeoleku?
Murettekitav on nende Hiiumaa poliitikute ja ka arendajate tegevus
ajal, mil on teada riiklik kava ringtoite arendamiseks, kuid kes samal
ajal kleebivad veel olematule tuulepargile ringtoite silti. Kui me seda
silti tõe pähe võtame, oleme iseendid petnud.
Kes siis on meie saare
julgeoleku, sotsiaalse ja majandusliku arengu tagaja? Kas riik või
tuulepark, mille rajamiseks pole luba antud ja mida mina loodan, et ei
tulegi. Mõelgem, kas saab lubada jagada hiidlastele tuulepargi aktsiaid,
kui puuduvad load tuulepargi rajamiseks. Ja miks lubatakse hiidlastele
ringtoidet, mida riik nagunii juba arendab?
Mõelgem hästi järele,
mida see hiigeltuulepark meile annab ja mida kaasa toob. Elu tuleb
vaadata tervikuna, nii, et igal muutusel on tagajärg. Seda, millised
muutused toovad kaasa hiiglaslikud meretuulepargid, alajaam, mis ise
tarbib rohkem elektrit kui kogu Hiiu saare tarbijad kokku, ja tohutud
kõrgepingeliinide trassikoridorid – seda me ju veel ei tea.
TARMO MÄND
Riigikogu liige
No comments:
Post a Comment